Asum. Айзек АзимовЧитать онлайн книгу.

      Originaal:

       Isaac Asimov FOUNDATION Korrektor: Kai Saluvee Kaane kujundanud Martin A. Noorkõiv Esikaanel on kasutatud illustratsiooni veebisaidilt DeviantArt. Kirjastus on teinud kõik endast oleneva, et leida illustratsiooni autoriõiguste omanikku. Väljaandja palub endast märku anda autoril, kellegapole õnnestunud ühendust saada. Kõik õigused kaitstud. Copyright © 1951 by Isaac Asimov All rights throughout the world reserved to Asimov Holdings LLC Autoriõigus tõlkele: Linda Ariva pärija ja OÜ Eesti Raamat, 2019 ISBN 978­9949­658­59­6 ISBN 978­9949­658­60­2 (epub) www.eestiraamat.ee www.facebook.com/Eesti­Raamat Trükitud Euroopa Liidus

      1.

      HARI SELDON – … sündinud Galaktika Ajastu 11 988. Aastal, surnud 12 069. Tavaliselt antakse aastad jooksva Asumi Ajastu tähistuses, s. O –79 kuni 1 A. A. Sündinud keskklassi perekonnas Heliconil, Arcturuse sektoris (kus ta isa kaheldava autentsusega legendi järgi oli tubakakasvataja planeedi hüdropoonilises vabrikus), ilmutas ta juba varases nooruses hämmastavat andekust matemaatika alal. Arvukalt on säilinud lugusid tema võimetest ja neis esineb vasturääkivusi. Räägitakse, et kaheaastaselt oli ta …

       … Kahtlemata oli tema panus suurim psühhoajaloo alal. Enne Seldonit oli see üksnes ähmane aksioomide kogum, tema jättis endast järele sügava statistilise teaduse …

       … Kõige autoriteetsemaid andmeid tema elust pakub biograafia, mille on kirjutanud Gaal Dornick, kes noore mehena tutvus suure matemaatikuga kaks aastat enne viimase surma. Lugu nende kohtumisest …

       GALAKTIKA ENTSÜKLOPEEDIA^[1.]

      Tema nimi oli Gaal Dornick ja ta oli lihtne maapoiss, kes polnud eales varem Trantorit näinud. See tähendab, tegelikkuses. Ta oli seda mitmel korral näinud hüpervideos ja aeg­ajalt tohututes kolmedimensionaalsetes uudistesaadetes Impeeriumi kroonimispidustustest või mõnest Galaktika Nõukogu plenaaristungist. Ehkki ta oli kogu oma elu elanud synnaxi maailmas, mis tiirles ümber tähe sinise Häibe ääremail, ei olnud ta tsivilisatsioonist ära lõigatud. Tol ajal polnud seda mitte ükski paik terves Galaktikas.

      Siis oli Galaktikas peaaegu kakskümmend viis miljonit asustatud planeeti, ja ei ühtegi, mis polnuks truudusekohustusega seotud Impeeriumiga, mille valitsus asus Trantoril. See oli viimane poolsajand, mille kohta võis nii väita.

      See reis oli noore teaduri Gaali elus kahtlemata kõrgpunkt. Maailmaruumis oli ta varemgi käinud, nii ei pakkunud reis selles mõttes midagi senitundmatut. Tõsi küll, ta oli varem lennanud ainult synnaxi ainsa satelliidini, et hankida andmeid meteooride ajumismehaanika kohta oma dissertatsiooni jaoks. Kosmoselend oli ikka ühesugune, ükskõik, kas reisida pool miljonit miili või niisama palju valgusaastaid.

      Ta oli ennast veidi karastanud Hüppeks läbi hüperruumi. See oli fenomen, mida polnud võimalik kogeda lihtsatel planeetidevahelistel lendudel. Hüpe oli ainus praktiliselt kasutatav tähtedevaheliste reiside moodus ja arvatavasti jääbki selleks. Lend tavalises ruumis ei ületanud kunagi valguse kiirust (terake inimajaloo unustatud koidikust säilinud teaduseteabe kübemetest) ja see tähendanuks pikki rännuaastaid isegi lähimate asustatud süsteemide vahel. Hüperruumi, selle kujuteldamatu regiooni kaudu, mis ei olnud ei ruum ega aeg, mateeria ega energia, miski ega mittemiski, võis läbida terve Galaktika pikisuunas kahe kõrvutiseisva ajahetke intervalli vältel.

      Gaal oli oodanud esimest sellist Hüpet kõheda kartusevõbinaga, ja see lõppes ei millegi muu, kui vaid tühise ebameeldivustundega, väikese tõukega sisikonnas, mis vaibus hetk enne seda, kui jõudis ta teadvusse. See oli kõik.

      Jäi ainult suur ja läikiv kosmoselaev, Impeeriumi 12 000 aasta pikkuse progressi tavatoodang; ja tema ise oma äsjaomandatud matemaatikadoktori kraadi ja kutsega suurelt Hari Seldonilt tulla Trantorile osa võtma tohutust ning mõneti salapärasest Seldoni Projektist.

      Pärast pettumuse valmistanud Hüpet ootas Gaal nüüd esimest vaadet Trantorile. Ta sõelus Vaateruumi vahet. Teatud kindlatel aegadel rulliti eest terasest rulood, ja tema oli siis alati kohal ning vaatles tähtede pimestavat sädelust, nautis täheparvede uskumatult sumedaid puntraid, nagu oleks keset liikumist tabatud jaanimardikate hiiglaslik kobar ja muudetud see igavesti liikumatuks. Kord oli laevast viie valgusaasta kaugusel näha gaasilise udukogu külm, sinakasvalge suits, mis valgus aknast mööda nagu kauge piim, täites ruumi jäise valgusvärelusega, mis kadus silmist pärast järgmist Hüpet kaks tundi hiljem.

      Kui ta esimest korda silmas Trantori päikest, oli see erevalge täpp peaaegu kadunud müriaadi omataoliste hulka, ja äratuntav ainult tänu sellele, et laevagiid talle tähelepanu juhtis. Siin Galaktika tsentrumis oli tähti tihedasti. Iga Hüppe järel säras Trantori päike heledamalt ja hajutas teised, muutes nad järkjärgult kahvatumaks.

      Sisenes ohvitser ja sõnas: „Vaateruum suletakse reisi lõpuni. Valmistuge maanduma.”

      Gaal järgnes ohvitserile, sikutas teda valge vormikuue käisest, millel oli Impeeriumi embleem, „Kosmoselaev ja Päike”.

      Ta küsis: „Kas ma ei võiks siia jääda? Sooviksin näha Trantorit.”

      Ohvitser naeratas ja Gaal jumestus veidi. Ta taipas, et rääkis provintsi aktsendiga.

      Ohvitser vastas:„me maandume Trantoril hommikul.”

      „Ma mõtlen, ma tahan teda näha maailmaruumist.”

      „Kahetsen, mu poiss. Kui me oleksime kosmosejahi pardal, võiksime seda korraldada. Kuid meie tiirleme alla päikesepoolsel küljel. Te ju ei soovi jääda pimedaks, saada põletushaavu ja kiiritust, kõike üheaegselt?”

      Gaal pöördus ümber ja hakkas eemalduma.

      Ohvitser hüüdis talle järele: „Igal juhul oleks Trantor ainult hall laam, poju. Kui olete kord juba Trantoril, võite osa võtta mõnest kosmoseekskursioonist. Need on odavad.”

      Gaal vaatas tagasi. „Tänan teid.”

      Oli lapsik tunda pettumust, kuid lapsikus on mehe juures peaaegu niisama loomulik nagu lapse juures ja Gaalil oli klimp kurgus. Ta polnud iialgi näinud Trantorit laotumas enese ees kogu tema usutamatuses, elusuuruses ja ta polnud arvanud, et peab selle nägemisega ootama veel kauem.

      1 Kõik kasutatud tsitaadid Galaktika Entsüklopeediast on kirjastajate loal võetud 116. Trükist, välja antud 1020 A. A. Galaktika Entsüklopeedia kirjastuskompanii poolt planeedil Terminus. [ ↵ ]

      2.

      Laev maandus helide sumas. Kuulda oli atmosfääri kauget sisinat, mis lõikas ja libises mööda laeva metallkorpust. Undasid konditsioneerimisaparaadid, mis võitlesid hõõrdumisel tekkiva kuumusega, ja aeglaselt müttasid pidurdusmasinad. Kostis maaleminekuruumidesse kogunenud meeste ja naiste häälte kõminat ja kraanade kriginat, mis vinnasid pagasit, posti ning kaupa laeva pikitelje juurde, kust kõik see hiljem mahalaadimisplatvormile toimetati.

      Gaal tundis kerget raputust, mis näitas, et laev ei liikunud enam õhus. Juba tunde tagasi oli laeva gravitatsioon andnud ruumi planeedi gravitatsioonile. Tuhanded reisijad olid kannatlikult istunud mahaminekuks määratud ruumides, mis jõuväljadele alludes kergelt õõtsusid, orienteerudes gravitatsioonitungide suunamuutustele. Nüüd ronisid nad alla mööda keerduvaid rampe hiiglaslike õhulüüside poole.

      Gaali pagas oli tühine. Ta seisis puldi juures, kui seda oskuslikult lahti harutati ja kokku pandi. Tema viisa kontrolliti ja tembeldati. Ta ise ei osutanud sellele toimingule mingit tähelepanu.

      See siis oligi Trantor! Õhk tundus siin olevat tihkem, raskustung pisut suurem kui koduplaneedil synnaxil, kuid sellega harjub. Teda huvitas, kas ta suudab harjuda siinse avarusega.

      Maaleminekuhoone oli tohutu. Katus peaaegu kadus kõrgusse. Gaal isegi kujutles, et selle mõõtmatuse all võiksid moodustuda pilved. Ta pilk ei küündinud haarama vastasseina; olid ainult mehed ja registreerimispuldid ja perspektiivis koonduv põrand, mis