Keegi pole täiuslik, kõik teevad vigu. Ei ole nii, et ainult mina olen see õige ja ilus ja aus ning kõik teised on süüdi, vastikud ja koledad, muudkui valetavad, sigatsevad ja petavad.

Oh ei, kindlasti olen ka mina teinud vigu. Kindlasti on keegi pidanud ka minu pärast kannatama, solvuma, minust sõltuma, kaotusi taluma ja võibolla nii, et ma ise sellest arugi ei saanud. Kes see siis ikka tuleb sellist asja tagantjärele ütlema; pigem hoiab hoopis rusikat taskus ja kui juhus tuleb, maksab kätte.

Jah, kõik algab inimesest endast. Naeratad ja sulle naeratatakse vastu, annad andeks ja ka sulle andestatakse, palud vabandust ja ka sinult tullakse vabandust paluma.

Hea küll, see kõlab ju hästi, aga kõik ei lähe kohe paremaks, isegi siis mitte, kui me ise paremaks saaksime. Sellest on igaüks aru saanud, vähemalt korra elus: teed kellelegi head, aga sellest ei tehta väljagi, võibolla saad hoopis sõimata. Ja nii kaobki paremaks saamise tahtmine ära, sest milleks, kui see kasu ei too ja keegi sellest ei hooli.

Kirutakse inimeste tigedust ja pahatahtlikkust ja niimoodi võib vastastikku kiruma jäädagi. Ega sellest midagi muutu, ainult hullemaks läheb ja nii see kurjus ja tigedus muudkui

Скачать книгу