Mängult ja tegelikult. Mati SoonikЧитать онлайн книгу.
HOMMIKUL OLIN VÄIKE JA RUMAL
PAHANDUS
“JÄLLE SA OLED PAHANDUST TEINUD!” TÕRELES EMA AIRIGA.
“PAHANDUST?!”
“JAH, PAHANDUST! KAS MA EI ÖELNUD, ET SA EI TOHI KAPILE JOONISTADA?”
“ÜTLESID KÜLL. AGA SEDA SA EI ÖELNUD, ET KAPIUKSELE EI TOHI,” SELETAS AIRI.
“MÕTLESIN, ET OLED SUUR TÜDRUK JA SAAD SELLEST ISEGI ARU.”
“KUID HOMMIKUL OLIN MA JU VEEL VÄIKE JA RUMAL.”
PORISED KINDAD
“AIRI, MIS SA OLED KÜLL OMA KINNASTEGA TEINUD?” TÕRELES EMA.
“MA MÄNGISIN ÕUES KASSI!” SELGITAS AIRI.
“PORINE MAA TEEB TÕESTI KASSI KÄPAD MUSTAKS,” NÕUSTUS EMA.
“ÄRA HOMME ÕUES ENAM KASSI MÄNGI!”
JÄRGMISEL ÕHTUL OLID TÜDRUKU KINDAD JÄLLE PORISED.
“AGA, AIRI!” PAHANDAS EMA. “SA JU LUBASID SELLE KASSIMÄNGU MAHA JÄTTA!”
“MA JÄTSINGI!” ÜTLES TÜDRUK. “TÄNA OLIN MA JÄNESEPOEG!”
PETTUS
“AIRI, MIKS SA PÄEVAVALGUST TUPPA EI LASE? SEE ON SILMADELE KASULIKUM KUI ELEKTRIVALGUS. PEALEGI EI TOHI ELEKTRIT ASJATA KULUTADA,” TÕRELES EMA TÜTREGA JA TÕMBAS KARDINAD AKENDE EEST ÄRA. ELEKTRI LÜLITAS TA TOAS VÄLJA.
VAIKUS.
EMA PILK PEATUS MOOSISEL LAUAL.
“VAATA, MIS VÄLJA TULEB – SA OLED SALAJA MOOSI SÖÖNUD.”
VAIKUS.
“MIKS SA PÄEVA AJAL KARDINAD AKENDE ETTE TÕMBASID?”
“PÄKAPIKUD NÄEVAD, KUI MA PAHANDUST TEEN, JA RÄÄGIVAD JÕULUVANALE ÄRA,” SELETAS AIRI VASTUMEELSELT.
“OH SA, RUMALAKE,” OHKAS EMA. “KUIDAS SA OMETI EI TAIPA, ET PÄKAPIKKE NAGU EMAGI ON VÕIMATU PETTA!”
KALA
AAVO OLI KÖHIMA HAKANUD.
AIRI SELGITAS:
“AAVO OLI LASTEAIAS KÕHULI LUMEL JA KARJUS. SELLEPÄRAST TA NÜÜD KÖHIBKI!”
“OI, AAVO,” NOOMIS EMA POEGA. “SA TÕMBASID SIIS JU KÜLMA ÕHKU SISSE. POLE IME, ET SA NÜÜD KÖHID.”
AAVO KÖHATAS JA SELETAS:
“MA MÄNGISIN KALA.”
“AGA KALAD EI KARJU,” ÜTLES EMA.
VILLASED SOKID
KUNA AIRI KURK OLI HAIGE, TULI TAL JUUA SOOJA PIIMA MEEGA JA TOASKI KANDA VILLASEID SOKKE.
ÜHEL ÕHTUPOOLIKUL MÄRKAS EMA, ET TÜTRE JALAD ON PALJAD, SOKID ON AGA NUKU JALAS.
“KAS SIIS NII TOHIB? SA OLED JU HAIGE!” EHMUS EMA.
“KUID EVE JÄI VEEL ROHKEM HAIGEKS. KOHE VÄGA RASKESTI HAIGEKS. TEISI VILLASEID SOKKE MA KAPIST EI LEIDNUD,” ÜTLES AIRI.
“KAS SINA TEAD, KUS NAD ON?”
EMA TEADIS.
HEA ISU
EMA KUTSUS AAVO TUPPA.
“MIKS SA LUND SÖÖD?”
“MUL TULI LUME ISU. MA ENAM EI SÖÖ,” KOHMAS AAVO.
AIRI JOOKSIS AKNA JUURDE. TA SILMAD LÄKSID HÄMMASTUSEST PÄRANI – KAHE LUMEKINDLUSE ASEMEL ÕUES NÄGI TA VAID ÜHT KINDLUST.
“KAS SUL OLI TÕESTI NII HEA ISU, ET SÕID ÜHE LUMEKINDLUSE ÄRA?” PÖÖRDUS AIRI AAVO POOLE.
AAVO PUHKES NAERMA.
“EI! MA LAMMUTASIN TEISE KINDLUSE ÄRA.”
VAIDLUS
“KUIDAS SINA TOHID MINUGA VAIELDA? MINA OLEN KUUEAASTANE, AGA SINA KÕIGEST NELJANE!” PAHANDAS AAVO AIRIGA.
“KAS SINA, AAVO, EI VAIDLE MARDIGA?” KÜSIS EMA.
“VAIDLEN KÜLL!”
“NII ET SINA TOHID MARDIGA VAIELDA, AGA AIRI SINUGA EI TOHI!”
“MEIE OLEME MEHED!” “MEHED? AGA MEHED EI KARDA KELLEGAGI VAIELDA,” ÜTLES EMA.
VEAD
KUI PIIMASUPP OLI TALDRIKUTELE TÕSTETUD, LAUSUS EMA:
“NÜÜD LÄHEN MA POODI, TEIE AGA SÖÖGE VAHEPEAL OMA SUPP ÄRA.”
SIIS PÖÖRDUS EMA KÕIGE VANEMA LAPSE POOLE.
“SINA, MART, VAATA KA ÕE JA VENNA JÄRELE!.. PAHANDUST EI TOHI TEHA!”
KUI EMA POEST KOJU TAGASI JÕUDIS, OLI AAVOL SUPITALDRIK TÜHI, AIRIL POOLTÜHI, AGA MARDI SUPITALDRIKUST POLNUD ÜLDSE SÖÖDUD.
“KAS SUPP EI MAITSENUD?” IMESTAS EMA.
“MUL POLNUD AEGA – AAVO JA AIRI TEGID MUUDKUI PAHANDUST. MA MÕTLESIN, ET NENDE PAHATEOD EI SEISA MUL MEELES, JA SELLEPÄRAST KIRJUTASIN KÕIK ÜLES,” VASTAS MART JA NÄITAS EMALE RUUDULIST KOOLIVIHIKUT, MILLE ESIMESELE LEHEKÜLJELE OLI KIRJUTATUD:
AAVO RÄÄKIS LAUA ÄÄRES JUTU = 1 VIKA
AIRI MÜRAS LAUA ÄÄRES = 1 VIKA
SIIS AIRI LAULIS 7 KORDA = 7 VIKA
AAVO KARJUS 3 KORDA = 3 VIKA
AAVO JOOKSIS LAUA ÄÄREST ÄRA = 1 VIKA
AAVO RÄÄKIS VEEL JUTU = 1 VIKA
AIRI RONIS LAUA ALLA = 1 VIKA
AIRI JÕI LILLE VAASIST MUSTA VETT = 1 VIKA
AIRI PURISTAS VEEGA 4 KORDA = 4 VIKA
AIRI AJAS LILLE VAASI ÜMBER = 1 VIKA
AIRI NÄIDAS 10 KORDA KEELD = 10 VIKA
AIRI EI SÖÖ TOITU ÄRA = 1 VIKA
KOKKU: AIRI = 26 VIKA
AAVO = 6 VIKA
EMA VÕTTIS LAUASAHTLIST PUNASE VÄRVIPLIIATSI JA PARANDAS POJA KIRJAVEAD ÄRA. SELLEKS LISAS TA SÕNALE “JUTU” VEEL ÜHE T, AGA SÕNAS “VIKA” ASENDAS K G-GA. SÕNA “LILLE” ÜHENDAS TA SÕNAGA “VAAS”, AGA SÕNADES “NÄIDAS” JA “KEELD” ASENDAS D T- GA.
“MART, ÕE JA VENNA SUHTES OLED SA VÄGA TÄHELEPANELIK TEINUD,” ÜTLES EMA.
“MIS VEA?” KÜSIS MART.
“MIS VEA MART TEGI?” KÜSIS KA AIRI.
“KA SINA TEGID SELLE VEA,” SELETAS EMA AIRILE, “AGA SINU VIGA ON POOLE VÄIKSEM. MART ON SELLE SU VIGADE NIMEKIRJAGI KIRJUTANUD.”
EMA ANDIS AAVOLE JÄÄTISE.
“NUPUTAGE AGA NUPUTAGE! TEIE JÄÄTISED PANEN SENIKS KÜLMKAPPI! LAS NAD NIIKAUA OOTAVAD, KUNI TE OMA VEA ÜLES LEIATE JA ÄRA PARANDATE.”
PÄIKE PUGES PILVE TAHA
POISID
AAVO JA MART KÕLGUTASID LIIVAKASTI SERVAL JALGU.
“MINA OLEN LAUSA NII ILUS!”
AAVO AJAS KÄED LAIALI.
“VAATA, KUI ILUS MINA OLEN!”
MART LÜKKAS JALAD HARKI.
“AGA KUMB MEIST ILUSAM ON?” KÜSIS AAVO.
“RUMAL! EGA ME TÜDRUKUD OLE, ET SEDA ARUTAME. MEIE OLEME POISID!”
TORR-TORR-TORR!
KEEGI KRABISTAS PÕÕSASTES. OKSAD LAUSA VABISESID. AIRI AJAS HUULED TORRU JA TORISTAS KUIDAS VÄHEGI JAKSAS:
“TORR-TORR-TORR!”
TIBUD JA KANAD EHMUSID. NAD SIBASID MAJA POOLE. AGA PÕÕSASTEST KARGAS