Kass, kes kõndis omapead. Rudyard KiplingЧитать онлайн книгу.
ipling
Kass, kes kõndis omapäid
Kuula ja pane tähele, mu lemmik, sest see lugu juhtus siis, kui koduloomad olid alles metsikud. Koer oli metsik, lammas oli metsik ja siga oli metsik – kõik nii metsikud kui üldse võimalik. Metsikult ja omapead luusisid nad ringi niiskeis ürgmetsades. Aga metsikuim kõigi metsloomade hulgas oli kass. Ta kõndis alati omapead, ja kõik kohad olid talle ühesugused.
Muidugi oli ka mees metsik, isegi hirmus metsik. Ta ei hakanud taltuma enne kui kohtas naist, ja see ütles talle, et ta ei taha elada tema metsikul viisil. Selle asemel, et magada niiskel lehehunnikul, otsis naine kena kuiva koopa, puistas põrandale puhast liiva, tegi tagaseina puutükkidest ilusa tule ja riputas kuivatatud metshobusenaha, saba allapoole, koopa avause ette. Siis ütles ta mehele: „Pühi jalad puhtaks, mu kallis, kui tuled sisse; nüüd hakkame maja pidama.”
Sel õhtul, mu lemmik, sõid nad kuumadel kividel küpsetatud metslambaliha, vürtsitatud metsküüslaugu ja metspipraga; metsparti, täidetud metsriisi, metslambaläätsede ja metskoriandriga; metshärja üdikonte ja metskirsse ning metsgrenadille. Mees oli väga õnnelik ja heitis tule äärde magama, aga naine jäi veel üles ning kammis oma juukseid. Ta võttis lamba õlakondi – suure, lameda abaluu – ja vaatas kummalisi märke selle peal; siis viskas ta veel puid tulle ning hakkas võluma. Esimesena maailmas võlus ta lauluga.
See pilt kujutab koobast, milles mees ja naine elasid kõige enne. Koobas oli tõepoolest väga kena ning palju soojem kui näib. Mehel oli kanuu; see on pandud jõe ääres vette, et turrutada teda. Riideräbala moodi asi põiki üle jõe on mehe lõhevõrk, millega ta püüdis lõhesid. Jõe äärest viivad koopa suu juurde ilusad puhtad kivid, et mees ja naine võiksid käia seal, ilma et neil läheks liiva varvaste vahele. Prussakate moodi asjad kaugemal jõe ääres on kõdunenud puude tüved, mis vesi on kandnud siia niiskest ürgmetsast teisel kaldal. Mees ja naine tõmbasid nad harilikult välja, kuivatasid ära ning lõhkusid põletispuudeks. Ma ei joonistanud hobusenahka koopasuu ette, sest parajasti oli naine võtnud ta maha, et puhastada teda. Kõik nood väikesed täpid koopa ning jõe vahel liival on mehe ja naise jäljed.Mees ja naine on mõlemad parajasti koopas lõunat söömas. Kui tuli laps, siis asusid nad teise, mugavamasse koopasse, sest laps roomas sageli jõe äärde ning kukkus vette, ja koer pidi tõmbama ta välja.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.