Üks 21. sajandi tähtsamaid väljakutseid on tagada inimõigused kõigile. Euroopa Nõukogu tegeleb pidevalt inimõiguste valdkonnas esile kerkivate uute küsimustega. Inimõigusi ei saa siiski teostada üksnes juriidiliste menetluste abil. Inimõiguste austamine ja kaitse on kõige paremini tagatud juhul, kui iga inimene mõistab neid, seisab nende eest ja lähtub nendest oma tegudes. Seetõttu on inimõigustealane haridus äärmiselt vajalik, et hoida ära inimõiguste rikkumisi ning kinnistada demokraatlikke käitumismalle. See on eriti oluline laste ja noorte puhul. Inimõigustealane haridus on ka ise õigus, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 26. Ministrite Komitee poolt 2010. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse hartas kutsutakse liikmesriike üles võimaldama igale nende territooriumil asuvale inimesele kodanikuharidust ja inimõigustealast haridust kõigis õppevormides, kaasa arvatud mitteformaalses hariduses. Samuti tunnistatakse hartas vabaühenduste ja noorteorganisatsioonide asendamatut rolli kõnealuses protsessis. Käsiraamat Kompass ilmus esmakordselt 2002. aastal, et toetada noorte inimõigustealase hariduse korraldajate tööd. Enam kui 30 keelde tõlgitud Kompass on viinud inimõigustealase hariduse Euroopas ja mujal maailmas lugematu hulga noorteni. Raamatu lastele mõeldud versioon Compasito on olnud sama edukas. Tänases Euroopas üles kasvamine võib olla keeruline ja vaevarikas. Liiga paljud noored tunnevad tulevikku vaadates hirmu, mitte enesekindlust. Euroopa Nõukogu inimõiguste raamistik loob noortepoliitikale ja noorsootööle eetilise ja normatiivse aluse, millest lähtudes tuleks käsitleda noorte õigusi ja kohustusi. Tänu Kompassile kasutusele võetud noorte inimõigustealase hariduse meetodid on heaks näiteks noorte inimeste võimestamisest vastutustundlike kodanike, kasvatajate ja inimõiguste kaitsjatena.
