„USA“ triloogia näol, mille omavahel seotud osad kannavad pealkirju „42. laiuskraad“, „1919“ ja „Suured rahad“, on John Dos Passos kirjutanud paljude hinnangul kõigi aegade suurima Ameerika romaani. Sel ajal kui Fitzgerald ja Hemingway kultiveerisid kirjanduskriitiku Edmund Wilsoni sõnul oma väikest põldu, võttis Dos Passos üles harida terve maailma. Tänapäeval jätkuvalt üheks 20. sajandi mõjukamaks kirjandusteoseks peetav „USA“ on ühe rahvuse ulatuslik kaleidoskoopiline portree, mis pakatab igal leheküljel ajaloost ja elust. Triloogia esimene osa „42. laiuskraad“ toob lugeja ette noore riigi 20. sajandi koidikul. Kunstipäraseks kollaažiks ühendatud lugudes hargneb aegamööda viie peategelase elu ja saatus. Mac, Janey, Eleanor, Ward ja Charley kulgevad läbi Põhja-Ameerika otsekui tormist kantud, liikudes vääramatu hooga selle suurlinnade ja lõppeks New Yorgi poole. Sedamööda, kuidas ristuvad ja taas lahknevad nende teed, astuvad episoodilistes rollides üles Eugene Debs, Thomas Edison, Andrew Carnegie ja teised oma ajastu suurkujud. John Dos Passos (1896–1970) on ameerika modernismi ja nn kadunud sugupõlve tähtsamaid autoreid. Ta kerkis esile 1925. aasta romaaniga „Manhattan Transfer“ (e.k Tänapäev, 2007), mille episoodilist, eksperimentaalset, „kaamerasilmalikku“ stiili arendas ta veelgi mastaapsemal panoraamil edasi oma peateoses, 1930.–1936. aastal ilmunud „USA“ triloogias, mis kujutab kaheteistkümne peategelase kaudu Ameerika Ühendriikide poliitilise ja ühiskondliku elu tähtsamaid sfääre ajavahemikul 1900–1930, töölisliikumist, äritegevust, meremeheelu, ameeriklaste osalust I maailmasõjas, sõjajärgse põlvkonna ummikseisu, Hollywoodi esiletõusu, suurt depressiooni jne. Dos Passose loomingu eripära teiste ameerika modernistide seas avaldub seeläbi just keskendumises üldplaanile, ühiskonnale ja ajaloole, mis on kirjanikule vahendiks, et eritleda vaheda objektiivsusega indiviidi, tema elusaatust ja psühholoogiat.
