Эротические рассказы

Feng shui meie kodudes. Gerda Kroom (koostaja)Читать онлайн книгу.

Feng shui meie kodudes - Gerda Kroom (koostaja)


Скачать книгу
Niisugune “maskeering” ei kanna endas mitte ainult esteetilist mõtet, vaid on ka otseselt seotud feng shui põhimõtetega.

      Hea, kui säiliks krundi üldkompositsioon. Kuid sellele oleks otstarbekas lisada looklevaid, käänulisi jooni, võimaluse korral sirgjooni üldse vältides.

      Muide, miks ei võiks sealjuures leidlikkust ja fantaasiat ilmutada ning paigutada oma krundile mõne purskkaevu või kividega ümbritsetud väikese tiigi? Vee stiihia avaldab positiivset mõju kogu paiga energeetilisele pildile. Sealjuures võib aiapingi täiesti vabalt asetada nii, et istuja silmale avaneb meeldiv vaade kas või näiteks sellelesamale kunstlikule veekogule.

      Vee-elemendil peatutakse edaspidi üksikasjalikumalt. Siin olgu öeldud, et vesi peab vaieldamatult olema värske, puhas ja läbipaistev. Kui tahetakse rajada oma krundile tiiki, on vaja hoolitseda selle eest, et vesi seal ei seiskuks ega hakkaks õitsema.

      Kuidas seda saavutada? Tuleb vahetada tihti vett ja lasta tiiki kalad, näiteks kuldkalad (soojadel laiuskraadidel) või väikesed kogred (jahedamas kliimas). Kalad kasvavad veidi ja asuvad usinasti sööma rohelist ehk mikroskoopilisi vesikasve. Seda toitu kaladele loomulikult ei jätku, seepärast peab neile regulaarselt lisasööta andma.

      Aiapingi ümberpaigutamisel ei tohiks raskusi tekkida, see pole ju lõppude lõpuks lilleklump ega peenar. Muide, mis puutub peenardesse, siis neist tuleb eraldi juttu.

      Loomulikult on oma isiklikul aiamaal kasvatatud sibulate, kurkide ja tomatitega meeldiv kostitada külalisi, samuti on kõikvõimalikud hoidised ja talvevarud meie tänapäeva tingimustes ikka veel üsna aktuaalsed. Teame sedagi, et kahjuks on teatud põhjustel paljudele inimestele oma kätega kasvatatud aedviljad sageli peamiseks elatusallikaks.

      Kõik see on õige. Kuid kas tõesti peab selle peenra tegema ideaalselt ristkülikukujuliseks? Miks mitte anda talle korrapäratu või näiteks ümar kuju? Seda pole esiteks sugugi keeruline teha (tõsi, ümara peenraga tuleb pisut vaeva näha), teiseks on ta silmale meeldivam ja lõpuks – lihtsalt originaalne. Võib isegi öelda, et ümmarguselt peenralt võetud tomatid tunduvad palju maitsvamad kui need, mida korjatakse ristkülikuliselt peenralt, mis, nõustuge, meenutab mõnevõrra hauda.

      Olgu sellel lõpp! Enamik inimesi muudab aiamaa sedasorti “kalmudeks”, kuhu matab omaenda tervise riismed. Võib-olla on tegemist eelarvamusega, et “oleks nagu teistel inimestel” ehk nagu kõigil. Kuid tegelikult on see ju igaühe isiklik maatükk. Miks ta peab siis sarnanema naabri krundiga nagu kaks tilka vett?

      Kui midagi pole süüa, mis esteetikat seal enam! Sellistes vastuväidetes pole midagi imelikku, need on isegi mõistetavad. Kuid ometi, proovida ju võib. Kui väga tugevasti kahtlete, pidage nõu oma lastega. uskuge, nemad toetavad kindlasti seda ideed. Kes iganes, kuid eelkõige just lapsed oskavad hinnata ümmarguselt (või ükskõik millise muu kentsaka kujuga) peenralt korjatud tomatite ja kurkide maitset.

      Edasi tuleb juttu õue-aiamaa dekoratiivelementidest. Näiteks kui maja kõrval on kivide või tellistega sillutatud ristkülikuline krunt, võib selle kontuure pehmendada, lõigates ühe täisnurkadest läbi teekäänakuga, ülejäänud nurkadesse aga paigutada kastid dekoratiivpõõsastega.

      Majaseina äärde võib püstitada dekoratiivvõrestiku vääntaimedega. L-kujulise võre puhul saab nurka sisse seada puhkekoha aiamööbliga – laud, toolid, päevavari jne.

      Kui võrestik on piisavalt kõrge, moodustab ta omamoodi sirmi, mis katab ära lähima majanurga. See aitab luua eraldatuse ja rahu õhkkonna.

      Kuid kogu kasulikkuse juures jäävad peenrad siiski suurel määral töötamise kohaks. Seetõttu ei soodusta nende vaatlemine puhkehetkel rahuliku ega idüllilise atmosfääri loomist. Järelikult oleks parem eraldada köögiviljaaed ülejäänud maatükist hekiga. Sealjuures võib läbikäigu hekist kujundada õitsva võlvkaarena, võttes sel eesmärgil kasutusele näiteks kuslapuu.

      Loomulikult on see vaid üks paljudest variantidest, kuidas feng shui reegleid silmas pidades saaks oma õue-aiamaad põhjalikult ümber kujundada. Muidugi on ka teisi võimalusi, mida tutvustatakse üksikasjalikumalt juba järgmistes peatükkides.

      Krundi planeering ja selle täiustamise viisid

      Juba iidsetel aegadel pöörasid hiinlased tähelepanu tõsiasjale, et neis majades, mis rajati feng shui põhimõtetele toetudes, elasid inimesed kaua ja õnnelikult, tegemata sealjuures ise mingeid erilisi jõupingutusi. Ja vastupidi, inimesed, kes asusid elama ebaõigesti paigutatud elamutesse, puutusid alatasa kokku eluraskustega.

      Hiina traditsioonilise elamuplaneeringu ja kaasaegse maamaja krundiplaani vahel eksisteerivad loomulikult täiesti arusaadavad erinevused. Vaadelgem mõningaid kõige sagedamini esinevaid maatükkide ja neil paiknevate elumajade variante. Ühtlasi kommenteeritakse neid skeeme ka feng shui seisukohast lähtudes.

      Soodne planeering (joonis 2a). Maatükk moodustab korrapärase ristküliku. Elumaja asetseb lähemal krundi esiküljele, krunti ümbritseb puu- või kivitara. Ülejäänud kolme külge istutatud puishekk kaitseb kindlalt elamut ja selle elanikke võimalike negatiivse qi-energia voogude eest. Etteheidete osaliseks võiks ehk saada sirge teerada, mis viib hoone välisukse juurde.

      Ebasoodne planeering (joonis 2b). Krunt on küll korrapärase ristkülikulise kujuga, kuid maja on liiga kaugele taha paigutatud. Piki krundi tagakülge istutatud kõrged puud ei mängi feng shui seisukohast võttes positiivset rolli. Pealegi võib tugevate tuulte korral mõni puu langeda otse majale.

      Joonis 2a.

      Joonis 2b.

      Joonistel 2c ja 2d toodud näidete varal demonstreeritakse, kuidas on feng shui põhimõtetest lähtudes võimalik parandada ja täiustada täisnurkse krundi planeeringut, kuna teravaid nurki peetakse kõige ebasoodsamaiks.

      Niisiis, joonisel 2c on tehtud paljugi selleks, et kompenseerida krundi piiride teravate kontuuride mõju. Maja asetseb lähemal eesjoonele, välisukse juurde viib looklev(!) teerada. Kahele poole istutatud hekk võimaldab kaitsta maja tagaosa ja mõlemat külge väljastpoolt tuleva negatiivse qi-energia eest.

      Pöörake tähelepanu sellele, et krundi kaugemasse nurka on istutatud lisaks mõned puud ja põõsad, mis võimaldavad tegelikult “pehmendada” selle nurga teravust.

      Joonis 2c.

      Joonis 2d.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAQCAwMDAgQDAwMEBAQEBQkGBQUFBQsICAYJDQsNDQ0LDAwOEBQRDg8TDwwMEhgSExUWFxcXDhEZGxkWGhQWFxb/2wBDAQQEBAUFBQoGBgoWDwwPFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhb/wAARCAE8AlgDASIAAhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQAAAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3ODk6Q0RF
Скачать книгу
Яндекс.Метрика