Headuse väel: Dalai-laama visioon tuleviku maailmast. Daniel GolemanЧитать онлайн книгу.
olemisviiside viljelemist.
Selline enesevalitsemine laseb meil paremini sihikule võtta põhilised inimväärtused, neid kultiveerida ja neist lähtuvalt tegutseda. Dalai-laama näeb neid universaalse eetikana, mis põhineb inimsuse samasusel ja avaldub kõige paremini hoolivuses kõigi vastu. Sellise osavõtlikkusest johtuva eetika ja seda võimaldava enesevalitsemise alus võib näida üllatav. Dalai-laama ei toetu mitte ühelegi religioonile või ideoloogiale, pigem on tema maailmavaate aluseks empiirilised andmed. Tema väitel võib inimkonda aidata osavõtlikkuse teadus, mis annab inimlikele väärtustele tugevama jalgealuse.
Jõuline osavõtlikkusaitab otsusekindlalt tegutseda selle nimel, et paljastada ja võtta vastutusele sellised mürki külvavad sotsiaalsed asjad nagu korruptsioon, kokkumäng ja eelarvamused. Osavõtlikkus annab meile uue orientiiri uuendada selliseid süsteeme nagu majandus, poliitika ja teadus. Elluviiduna tähendab see läbipaistvust, ausust ja aruandluskohustust, olgu siis tegu aktsiaturu, valimiste rahastamise või andmete avaldamisega.
Majanduse vallas paneb osavõtlikkuse eetika meid keskenduma sellele, kuidas kaupa jaotada, mitte ainult sellele, kuidas neid kokku kuhjata. Osavõtlik majandus peegeldab hoolt, mitte ahnust. Ja äriettevõtted on siis võimelised leidma viise, kuidas oma kasumlike tulemuste kõrval ka heategusid teha.
Arusaadavalt saab osavõtlikkust kandvatest väärtustest alguse imperatiiv hoolitseda puudust kannatavate inimeste eest – vaeste, jõuetute ja hääleõiguseta inimeste eest. Ent see tähendab rohkemat kui lihtne heategevus: hädasolijaid tuleb aidata ja võimalusel tuleb võtta endale ülesanne nende eest väärikalt hoolt kanda.
Meie planeet on meie kodu ja meie kodu põleb, hoiatab ta. Inimeste tegevus kulutab globaalseid süsteeme, mis sellel planeedil elu käigus hoiavad – me peaksime kõik koos andma endast maksimumi, et planeeti tervendada.
Ajal, mil rahvuslikust vaenust tingitud konfliktid tunduvad pidurdamatud, on dalai-laamal söakust ette kujutada pikaajalist rahuvalve strateegiat: sellist aega, mil vaidlused lahendatakse dialoogi, mitte sõja abil, ja tehakse lõpp „meie-nemad” mõtlemisele igasugusel tasandil, alates väikestest rühmadest kuni tervete rahvaste ja riikideni.
Ja et see visioon tulevikku kanduks, peaks südameharidus aitama õppuritel kasvatada endas enesevalitsemise ja hoolivuse oskusi, et elada elu, mis oleks selliste inimlike väärtustega kooskõlas. Kui sellisest haridusest saaks üldine norm, siis tegutseksid tulevased põlvkonnad juba loomupärase osavõtlikkuse ajel.
Lõpuks nõuab ta meilt tungivalt kohest tegutsemist, liikumist selle visiooni täitumise suunas igal võimalikul viisil, kasutades ükskõik milliseid võimalikke vahendeid. Sellised muutused toimuvad mitmete põlvkondade vältel. Dalai-laama rõhutab, et isegi kui me ei ela nii kaua, et näha selle visiooni täideminekut, tuleb meil algust teha osavõtlikkuse kasvatamisega. Igaüks meist saab midagi teha, igaühel on etendada oma osa. Meie suur kohustus on pingutada selle nimel, et me suudaks tulevikku ümber teha.
Kui need osad kõik kokku panna, on neis sünergiat – tervik on suurem kui üksikud eraldi osad. Dalai-laama visiooni võib vaadata omavahel läbipõimunud otsustamisreeglitena, mis aitavad meil juhtida oma elu ja meie ühiskonda paremasse tulevikku.
Selles dalai-laama võimaliku tuleviku visioonis välja toodud tavapärasest erineval toimimisviisil on eriline mõju praegusel ajal, mil üha enam inimesi mõistab, et võim, raha või kuulsus on petlikud, kui rääkida rahulolu saavutamisest; et enda ärakurnamine on mõttetu ja et suuremeelselt, läbinägelikult ja rõõmuga elatud elu pakub tõelist kingitust.
See visioon ulatub kaugemale meie isiklikust elust, pakkudes kavandatud põhimõtete kogumit niisugusele ühiskonnale, mis võimaldab avalduda inimloomuse parimal osal. See ei põhine tühipaljal usul, vaid teadusel ja põhilistel inimväärtustel, ja see kõnetab meid kõiki.
Parema homse kaarti välja pakkudes läheb dalai-laama oma juurtest kaugemale. Tema sõnum pole mõeldud mitte ainult budistidele või tiibetlastele, vaid kogu inimkonnale ja tulevastele põlvkondadele.
Need võimalused on üle igapäevaste uudiste negatiivsest trummipõrinast. Need pole lihtsalt utoopilised uitmõtted, vaid on juba praegu kehastunud praktilistes strateegiates, millest mõned juhinduvad selgelt tema sõnadest, teised on iseseisvalt tekkinud, ehkki joonduvad visiooni järgi. Eesmärgid on kõrgelennulised, kuid nagu edaspidi näeme, on tulemused juba praegu julgustavad.
Selleks et dalai-laama visioonist saaks ühistel põhimõtetel rajanev tegevus, käib raamatuga kaasas ka veebiplatvorm, millega kutsutakse ühinema kõiki kaasamõtlejaid: www.joinaforce4good.org. See raamatu veebikaaslane juhib teid rohkemate allikate juurde, suunab teid tegutsema (või on teile eeskujuks) ja aitab soovi korral ühineda dalai-laama headuse väe üritusega.
Uurides nende võimaluste piirjooni, kohtume inimeste ja projektidega, mis annavad juba märku, et ettevõtmine, mis võib tunduda üksnes ülla unistusena, on tõelisuseks saanud. Mõnda neist on dalai-laama isiklikult inspireerinud, teised lihtsalt joonduvad tema visiooni järgi. Mingil määral ütleb dalai-laama välja selle, mida paljud juba niigi tunnevad ja mille järgi nad tegutsevad. Dalai-laama on eestkostjaks nendele osavõtliku ellusuhtumisega inimestele, kes näevad palju vaeva, kuid pole pälvinud meie tähelepanu.
Dalai-laama ei tahagi endale autoriõigust tänapäeva kriisi lahendamise spetsiifika küsimustes, puudutagu see siis kriisi sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku või keskkonnaga seonduvat aspekti. Kuid tema enda isikuomadused, väljaõpe ja senine elu annavad talle sügava teadmise inimolendi omaduste kohta, keda on vaja kasvatada, et neid küsimusi kõige tõhusamal viisil lahendada.
Ta ütleb, et tiibetlastel on üks väljend, mis kõlab tõlgituna umbes selliselt: „hoolitse selle eest, et su aju poleks liiga kinni takerdunud, liialt paindumatu.” Inimeste probleemid muutuvad kiiresti üha suuremaks. Selmet võtta meile antud maailma endastmõistetavalt, peaksime pidevalt kahtlema meile õpetatud tarkuses ja varjatud oletustes. Maailmas tegutsedes tuleb meil jääda paindlikuks ja arendada oma mõistust, ütleb ta meile.
Me kõik saame sellele kaasa aidata, alustades parajasti sealt, kus oleme. Kui seisame silmitsi selle tohutu visiooni ühe nurgaga, mis puudutab just meid, siis leiame ühel või teisel kujul ka lahendused. Tegemist pole ühe võluvastusega kõigile küsimustele, vaid pigem tohutu hulga väikeste ja suurte moodustega, kuidas asju paremaks muuta.
Sellest ei piisa, kui te vaid ülla plaani omaks võtate, ütleb dalai-laama, meil on tarvis selle poole ka liikuda. Dalai-laama visioon viipab kutsuvalt meile kõigile.
Igaüks meist võib olla osa väest, mis teenib head.
TEINE OSA
VAADAKEM ISEENDASSE
TEINE PEATÜKK EMOTSIOONIDE HÜGIEEN
PSÜHHOLOOG PAUL EKMAN on arvatavasti maailma juhtiv asjatundja emotsioonide alal. Ta on uurinud tunnete maailma raugematu tähelepanuga kogu oma pika teadlaskarjääri jooksul. Ekmani unikaalsete oskuste seas on võime lugeda vaevumärgatava näomusklite liikumise pealt inimese põgusaid emotsioone.
Üsna vähe enne seda, kui ma Ekmaniga esimest korda 1970. aastatel kohtusin, oli ta veetnud (föderaalvalitsuse grandiga) aasta peeglisse põrnitsedes, sest püüdis jälile saada iga üksiku näolihase liikumisele ja selle siis kaardile kanda. Neid on enam kui sada ning mõne puhul arvati, et neid ei ole võimalik teadvustada ja seega ka kontrollida, ehkki Ekman sai nende kõigiga hakkama.
Põhioskuse omandanud, kaardistas Ekman iga katsealuse lihaste liikumise inimese emotsioonide põhipaleti väljendamisel. Ta oli oma varasema uurimistöö käigus Uus-Guinea ligipääsmatus džunglis hõimude juures, kel puudus praktiliselt kontakt nüüdisaegse eluga, kindlaks teinud, et inimkogemuses on universaalsed kuus emotsiooni, mis väljendavad hirmu, viha, põlgust, rõõmu, üllatust ja kurbust.
Tema algoritm nende põhitunnete väljendamisel kaasneva näomiimika kohta (Facial Action Coding System, FACS) on emotsioonide uurimisel asendamatuks saanud. FACS-i on rakendatud mitmes valdkonnas, alates politsei kahtlusaluse usaldusväärsuse