Эротические рассказы

Raudne kand. Jack LondonЧитать онлайн книгу.

Raudne kand - Jack London


Скачать книгу
põhiosakeste identsus.

Varem olid selle seisukohaga esinenud sir Oliver Lodge ja teised radioaktiivsuse uurijad, kuid nemad väitsid seda ainult hüpoteesi varal.

7

Tol ajal oli sport rahahankimise vahendiks. Võideldi rusikatega, ning poksija, kes oli oma vastase tapnud või löönud ta pooluimaseks, sai selle eest tasu.

8

See ähmane viide osutab arvatavasti pimedale neeger-muusikandile, kes 19. sajandi teisel poolel saavutas oma kontsertidega suure populaarsuse.

9

Friedrich Nietzsche elas 19. sajandil. See oli hullumeelne filosoof, kes normaalsuse hetkil nägi kummalisi tõevälgatusi, kuid vaimupimeduses filosofeeris mõttetusi.

10

Väljapaistev kasvataja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Erakapitaliga asutatud Stanfordi ülikooli rektor.

11

Idealistliku monismi rajaja, kelle mateeriat eitav õpetus ajas kaasaegsed filosoofid ummikusse. Idealistlik monism heideti lõplikult kõrvale siis, kui pääses võidule uus, kogemustele tuginev faktide üldistamise meetod.

12

Nii nimetatakse maavärisemist, mis hävitas A. D. 1906 San Francisco.

13

Selles väljenduses peegeldub üks tolle ajajärgu tavasid. Kui metsloomade kombel elu ja surma peale võitlevatest meestest lüüasaanu oma relvad maha viskas, siis olenes võitjast, kas ta tema tappis või jättis ellu.

14

Sel perioodil vallandati kirikuteenistusest väga palju vaimulikke, kelle õpetus ei olnud valitsevatele klassidele vastuvõetav. Eriti innukalt püüti lahti saada neist, kelle õpetuses kajastus sotsialistlike ideede mõju.

15

Rahva poolt giljotineeritud Prantsuse kuninga Louis XVI palgaline paleevahtkond.

16

Sel ajal tehti teravat vahet Ameerika Ühendriikide päriselanike ja välismaal sündinud Ameerika kodanike vahel.

17

Raudse kanna valitsuse kolme sajandi jooksul ilmus see raamat pidevalt põrandaalustes väljaannetes. Osa eksemplare teose eriväljaandeist säilitatakse praegu Ardise Rahvuslikus Raamatukogus.

18

Tol ajal omandasid saagiahned üksikisikute grupid kõik liiklemisvahendid ja nõudsid nende kasutamise eest elanikelt makse.

19

Neil mittemõistuspärastel, anarhistlikel aegadel olid sellised lahkhelid harilikeks nähtusteks. Mõnikord keeldusid töölised töötamast, teinekord ei lasknud kapitalistid töölisi töö juurde. Niisuguste lahkhelide tõttu tekkinud vägivallas ja segaduses hävitati palju varandusi ja inimelusid. See kõik on meile kujuteldamatu, nii nagu me ei oska endale ette kujutada ka teist kommet, tava, mis levis tol ajal alamate klasside hulgas – mööbli lõhkumine perekonnatülide puhul.

20

Proletariaat tuleneb ladinakeelsest sõnast proletarii. See nimetus anti Servius Tulliuse tsensuses neile Rooma kodanikele, kelle väärtus riigile seisnes üksnes nende järeltulevas soos (proles), teiste sõnadega, need olid inimesed, kellel ei olnud ei jõukust, positsiooni ega erakordseid andeid.

21

Sotsialistide kandidaat Kalifornia kuberneri kohale 1906. aasta sügiseste valimiste ajal. Sünnilt inglane, paljude poliitilise ökonoomia alaste ja filosoofiliste teoste autor ning oma aja üks sotsialistide juhte.

22

Laste ja naiste ekspluateerimine Inglise vabrikutes 18. sajandi lõpul kujutab endast ühte inimajaloo kõige kohutavamat lehekülge. Sellistes tööstuspõrgutes tekkisid oma aja suurimad varandused.

23

Everhard oleks võinud tuua parema näite, viidates lõunaosariikide kirikutele, kes enne kodusõda kaitsesid avalikult orjapidamist. Esitame siin mõned näited, mis on välja valitud tollest ajajärgust päritolevaist dokumentidest. A. D. 1835 võttis presbüterlaste kiriku üleameerikaline koosolek vastu otsuse, milles öeldakse, et „nii Vana kui ka Uus Testament peavad õigeks orjust ja et seda ei ole hukka mõistnud ka jumal”. A. D. 1835 pöördus Charlestoni baptistide ühing usklike poole järgmiste sõnadega: „Maailma looja, kelle võimuses on anda varandust igaühele, kellele tema seda heaks arvab, on selgesti mõista andnud, et peremeestel on õigus käsutada oma orjade aega.” Usuteaduse doktor, Virginia Randolph Maconi nimelise metodistide kolledži professor Reverend E. D. Simon kirjutab: „Väljavõtted pühakirjast kinnitavad selgesti omandiõigust orjadele kõigi sellest õigusest tulenevate tagajärgedega. Õigus osta ja müüa on kindlaks määratud küllaldase selgusega. Kas me uurime juudi seadust, mis on kirja pandud jumala enda poolt, või kõikide aegade inimkonna arvamusi ja kombeid, või Uue Testamendi eeskirju ja tema moraaliõpetust, neid kõiki arvesse võttes, – me jõuame ikka samasugusele järeldusele: orjapidamine ei ole ebamoraalne nähtus. Olles kindlaks teinud tõsiasja, et esimesed aafrika orjad müüdi orjusesse seaduslikul teel, teeme sellest loomuliku järelduse, et meil on õigus hoida nende lapsi orjuses. Nii me näeme, et orjapidamine Ameerikas on rajatud õigusele.”

Ei ole sugugi imestama panev, et needsamad märkmed meenusid kirikule mõnikümmend aastat hiljem, ühenduses kapitalistliku omandi kaitsmise probleemiga. Asgardi suures raamatukogus on raamat, mis kannab pealkirja „Tõlgenduse katsed” ja mille autoriks on Henry van Dyke. Raamat on välja antud aastal 1905. Nimetatud teos lubab oletada, et Van Dyke oli vaimulik. Raamat on heaks näiteks selle kohta, mida Everhard oleks nimetanud „kodanlikuks mõtlemisviisiks”. Tuleb silmas pidada sarnasust ülalpool tsiteeritud Charlestoni baptistide ühingu ja Van Dyke’i poolt seitsekümmend aastat hiljem kirja pandud väljenduste vahel: „Piibel õpetab, et maailm on jumala päralt. Jumal jagab igale inimesele varandust vastavalt oma paremale äranägemisele, kooskõlas üldiste seadustega.”

24

Sel ajajärgul liikus ringi tuhandeid vaeseid kaupmehi, keda kutsuti harjuskiteks. Need rändkaupmehed tassisid kogu oma kaubatagavara majast majja. Selline tegevus kujutas endast kõige mõttetumat inimenergia kulutamisviisi. Jaotamises valitses samasugune süsteemitus ja korralagedus nagu kogu tolleaegses ühiskondlikus korras.

25

Kokkuvarisevates lagunenud majades leidis tol ajal peavarju suur hulk töölisperekondi. Nad maksid majaomanikele renti, mis, arvesse võttes nende majade olukorda, oli tohutult kõrge.

26

Tol perioodil oli vargus uskumatult levinud. Igaüks püüdis teiselt midagi varastada. Ühiskonna tuusad varastasid seaduslikul teel või muutsid oma varguse seaduslikuks sel ajal kui vaesemad klassid varastasid mitteseaduslikult. Kõike tuli valvata. Tohutu hulk inimesi palgati varanduste kaitseks valvuritena ametisse. Jõukate majad kujutasid endast pangaseifi, lao ja kindluse omapärast kombinatsiooni. Tänapäeval võib pidada laste varastamiskalduvust tolleaegse üldise tava igandiks.

27

Töölisi kutsusid tööle ja saatsid laiali metsikud, kõrvulukustavad ja närvepingutavad aurumasina viled.

28

Aktsiaseltside advokaatide ülesandeks oli ellu rakendada ebaausate võtete abil kompaniide rahaahneid plaane. Dokumendid tõestavad, et tolleaegne Ameerika Ühendriikide president Theodore Roosevelt ütles oma kõnes Harvardi ülikooli pidulikul aktusel A. D. 1905 järgmist: „Meile kõigile on teada, et väga paljud mõjukad ja kõrgepalgalised advokatuuri liikmed suurtes ettevõtetes teevad endale eriülesandeks välja töötada julgeid ja leidlikke võtteid, mille abil nende jõukad kliendid, kas üksikisikud või kompaniid, võivad mööda hiilida seadusest, mis on loodud ühiskonna huvides suurkapitali tegevuse reguleerimiseks.”

29

Tüüpiline näide julmast võitlusest, mis iseloomustas kogu tolleaegset ühiskonda. Inimesed pidasid üksteisele jahti nagu saaki ahnitsevad hundid. Suured hundid sõid väiksemaid ja ühiskondlikus huntide karjas oli Jackson väiksemate huntide hulgas üks tähtsusetumaid.

30

On huvitav jälgida lihtrahva keeles esinevaid väljendeid, mis iseloomustasid elu, mille põhimõtteks oli „inimene on inimesele hundiks”. Käesolev viide on tehtud loomulikult mitte Smithi vandesõna, vaid verbi „lendu laskma” kohta, mida kasutas Avis Everhard.

31

See viide on tehtud sotsialistide hääletussedelite põhjal 1910. aasta valimistest Ameerika Ühendriikides. Sotsialistide h


Скачать книгу
Яндекс.Метрика