Neljas Rahva nali. Matthias Johann EisenЧитать онлайн книгу.
ja heitnud ise magama. Kui ülesse härganud, olnud ammu juba õhtu pime!
16. On see kat mära?
J. Niinas Ristilt.
Hiidlane läinud pojuga loogu võtma. Söönud heinamaal keskhomikut. Keskhomiku peale heitnud vanamees magama. Ütelnud enne pojale: “Poeg jää sa üles! Kui pili (pilv) tuleb, siis aja kat mind üles!”
Poeg heitnud pikali, jäenud ka magama.
Tüki aja pärast küsinud vana Hiidlane: “Poeg, kas pili kat tuleb?”
Poeg kuulnud läbi une isa küsimist. Vastanud: “Ei tule kat üht!”
Mõlemad põõnutanud edasi.
Korraga tulnud vihm. Hiidlased maast ülesse.
Isa pojaga kurjustama: “Kas ma ei küsinud: kas pili kat tuleb? Sa vastasid: ei tule kat üht! On see kat mära nüüd, kes vett laseb!”
17. Hiidlase tubaka puss
J. Johannes Kõrgessaarest.
Haapsalu mees sõitnud talvel Hiiumaale. Merel olnud väga hea tee. Siiski läinud mehe koorm ümber.
Heltermaa kõrtsis küsinud Hiidlased: “No mis mere tee on ka?”
Haapsalu mees vasta: “Väga hea, aga siiski läks mu koorm ümber!”
Hiidlased küsima: “No kudas see tuli?”
Haapsalu mees vasta: “Üks Vesi-Hiidlane oli oma tubaka pussi tee peale maha visanud. Hobune vedas ree tubaka pussi peale ja – koorm oligi ümber!”
18. Tuli andmata
J. Neublau Jootmalt.
Hiidlase naene läinud aapteeki lehmale rohtu saama: lehm haige, lüpsab punast.
Ütelnud: “Ma olen talle kõik kanged rohud sisse ajanud, aga ei aita midagi!”
“Mis kanged rohud?” küsinud aapteeker.
“Silma kivi, seebi kivi, lõnga õli ja põletamise õli, aga midagi ei aita!”
“Tuli alles andmata!” vastanud aapteeker.
19. Ei mahu sissegi
J. Prooses Orust.
Ühe Hiidlase abielu paaril olnud palju lapsi ja ühte lugu sündinud ikka juurde.
Mees hädaldanud: “Mis sa kat teed ää, ei julge enam välja teenistusesse minnagi, pärast naene teeb tua täis, ma’p mahu sissegi!”
21. Leiva otsas
J. Prooses Orust.
Hiidlane pandud süü pärast vangi.
Vangis kiidelnud mees: “Olge tänatud, sain leiva otsa! Kodu sõin härgadega vastamisi!”
22. Hiidlane külaliseks
A. Kuldsaar Sõrvest.
Hiidlane tulnud korra oma puu nõuudega tuttava Saarlase juurde öömajale.
Õhtu toodud liha, kuivatud turska ja kartuhvleid lauale.
Hiidlane söönud liha nii kartuhvlitega et vats veninud.
Peremehel tulnud seda nähes hale meel. Ütelnud: “Võta kala! Katsu, kui head kuivad kalad tuhvlitega on!”
Hiidlane vasta: “Suur tänu soovimise eest! Ma’p hooli siis kalast suuremat üht kui liha ees on!”
Vitsutanud seda üteldes liha edasi.
23. Oled hobuseks hakanud
A. Kuldsaar Sõrvest.
Korra sõitnud Hiidlane hobuse-ronuga mööda sopast teed, koorm enesel vankril.
Hobune väsinud ära, jäänud seisma.
Hiidlane piitsutab hoost ja sõnub: “Oled sa hobuseks hakanud, siis tassi aga peale!”
24. Vanamees Hiidlastega merel
J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.
Hiidlased olnud Pärnus kala püüdmas. Üks maamees tulnud kala ostma. Pidanud teiseks päevaks ootama jääma.
Hiidlased maameest merele kutsuma.
Maamees vasta: “Ei või tuua. Naesed palusivad kodu kulla keeli: ära mine merele, ehk kukud sisse!”
Hiidlased meelitanud ometi nii kaua kuni mees läinud.
Merel tõusnud kange tuul.
Hiidlased mehe käest pilgates küsima: “Kuule mees, küll sa oled ikka mõne tüki ära teinud, et sinu pärast nii kange tuul tõusis!”
Maamees õhanud kangesti ja ütelnud: “Ei ma muud midagi tea kui et korra kõrtsust mööda läksin!”
Hiidlased naernud ja sõudnud maale.
Randa saades karanud maamees kohe paadist välja. Annud hobusele pihta ja katsunud, kudas koju saanud. Hirmuga unustanud kala ostmise hoopis ära.
Sest saadik pole maamees enam iialgi merele läind.
25. Hiidlase pulmad
J. Prooses Orust.
Hiidlane teinud tütrele pulmad.
Pulmade ettevalmistamine võtnud 5 päeva vähem kui nädali ära. Õlut tehtud kaks külimettu vähem kui Tallinna vakk. Muud kraami ja toitu olnud mõõtmata hulk. Pulmapäeval olnud suur, pikk saare laud rahvast ringi, kaks kannu laual, üks tühi, teise sees ei tilkagi.
Kõik olnud purju täis. Sugulased olnud kõik pulma kutsutud, paljalt naise nao vaderi kitse söötja puudunud. Siis polnud ime, et leib otsa lõpenud ja pulmalised pudiga pidanud leppima.
26. Hiidlaste hülge peksmine
A. Kuldsaar Sõrvest.
Korra läinud kaks Hiidlast jalgsi üle jää Saaremaale.
Saaremaa ääres näevad jää peal hülge.
Mehed arvavad va’ hõeluse olevat. Laulnud ja laulnud, mis hirmus, aga vana hõelus ei kao, seisab ikka paigal.
Viimaks võtnud mehed südame rindu, tõmmanud tümikad kätte ja hakanud va’ hõelust õpetama. Peksnud teist paar tundi mööda keret, aga või ep hülge sest hoolib, loivanud aga edasi.
Mehed pidanud juba vanahõeluse eest plehku plagama. Õnneks näinud üht saarlast eneste poole tulevat.
Saarlane löönud korra kepiga vanahõeluse nina pihta, juba vanahõelus valmis.
Hiidlased tulnud kõrtsi ja kiidelnud: “Küll me materdasime va’ hõelust nii et rasv tast üsna joosis! Aga toss ei läinud siisgi välja. Tuli Saarlane, lõi korra kepiga nina pihta, – kohe oli va’ kõhn kärvanud! Küll on need saarlased aga mehed!”
27. Hiidlane ja Muhulane
J. Tihkan Nõlvalt.
Hiidlane ja Muhulane juhtunud korra kahekesi Virtsu kõrtsis kokku.
Hiidlane küsinud Muhulase käest: “Kas sina oledki see mees, kes hundi emandale väina peal välja teinud?”
Muhulane vastanud: “Oles va seda teadnud, et see hunt su ema oli, poleks ma temasse puutunud!”
28. Kaksteistkümmend rooga
J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.
Hiiu Mats läinud mõisa.
Herra käskinud peremamsli Matsile köögis süüa anda.
Mats hakanud sööma. Herra tulnud kööki.
Herra kohe: “Noh Mats, mis sull siin süüa on ka?”
Mats vasta: “Oi auulik paruni herra! Mull on praegu palju rohkem roogasid