Эротические рассказы

Raviteed. Gerda Kroom (koostaja)Читать онлайн книгу.

Raviteed - Gerda Kroom (koostaja)


Скачать книгу
jt. Puhtal kujul kasutatakse rasvõlisid ravivahendina (kastoorõli, mõnikord ka päevalilleõli) või lahustina teiste raviainete (näiteks kampri) puhul ravimite valmistamisel. Rasvainete hulka kuuluvad taimevaha, steriinid ja teised ained. Neil ainetel on tugev toime organismile.

      Mineraalsoolad on taimedes sisalduvad ained, mille koostisesse kuuluvad elutähtsad keemilised elemendid (kaalium, fosfor, raud, jood jt), mis mängivad võtmerolli organismi ainevahetuses, fermentide ja hormoonide moodustumises ja ka vereloomes. Mõned taimed suudavad koguda valikuliselt mineraal-aineid ümbritsevast keskkonnast ja neid võib kasutada antud aine vaeguse korral organismis. Näiteks õunad sisaldavad märkimisväärsel hulgal rauda, kusjuures kõige kergemini omastataval kujul, ja neist on kasu rauapuudusaneemia puhul.

      Fermendid ja hormoonid on valgupõhised orgaanilised ained, millel on suur tähtsus nii looma kui inimese organismi ainevahetuses. Nad täidavad katalüsaatori rolli, osaledes keerulistes biokeemilistes reaktsioonides. Nii näiteks sisaldab soja hormoon-ainet, mis on lähedane östrogeenile – naise suguhormoonile. Seepärast soovitatakse naistel tarvitada sojatooteid kliimaksiperioodil, et kompenseerida nende östrogeenide madalat sünteesi.

      NB! Ravimtaimede erinevus keemiliselt sünteesitud ravimitest seisneb selles, et taim avaldab toimet kogu temas sisalduva ainekompleksiga. Sellist toimet on raske ette ennustada, aga patt on ka sedavõrd mahedat ja tasakaalustatud raviefekti mitte kasutada!

      Vastunäidustused üksikute taimede kasutamisel

      Taimepreparaatidega ravi puhul peetakse tavaliselt silmas seda, et nad on pehmema toimega, vähem toksilised ja organismi poolt kergemini omastatavad kui sünteetilised ravimid. Kõik see vastab tõele, kuid siinkohal ei maksa siiski unustada, et ka taimedel on organismile teatud spetsiifiline ravitoime ja mõningatel juhtudel võivad nad ebaõige kasutuse korral samuti süvendada juba tekkinud haigusi.

      Nii näiteks:

       Aaloe – kutsub esile verejooksu väikevaagna elundites. On vastunäidustatud maksa- ja sapipõiehaiguste, emakaverejooksude, hemorroidide, tsüstiidi ja raseduse puhul.

       Arukask – on ärritava toimega neerudele. Kasepungadest valmistatud leotisi, keeduseid ja tinktuure võib kuseeritust soodustava vahendina kasutada vaid arsti kontrolli all. Pikaajaline tarvitamine võib esile kutsuda neerupõletiku ägenemise.

       Hapuoblikas – ei soovitata tarvitada rikutud soolavahetuse (reuma, podagra) ja sellega seotud haiguste, soolepõletike ja tuberkuloosi korral.

       Harilik kalmus (juured) – ei soovitata kasutada maomahla suurenenud sekretsiooni korral.

       Harilik pune – ei maksa tarvitada raseduse korral, võib esile kutsuda abordi.

       Harilik soolikarohi – mürgine taim. Seespidine tarvitamine nõuab ettevaatust ja täpset doseerimist. Vastunäidustatud rasedatele!

       Harilik vereurmarohi – kõik taimeosad on mürgised, eriti aga juured. Seespidine tarvitamine nõuab suurt ettevaatust ja täpset doseerimist. Tarvitada arsti kontrolli all. Mõõdutundetu ja pikaajaline tarbimine tekitab iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ja hingamiskeskuse kurnatust.

       Hiirekõrv – hiirekõrvapreparaadid on vastunäidustatud kõrge verehüübimuse, tromboflebiidi ja varikoossete veenilaiendite korral.

       Kassikäpp (õlelill) – tugev vere hüübimist soodustav vahend. Seda taime tuleb ettevaatlikult kasutada tromboflebiidi korral. Kõrge vererõhu puhul ei soovitata pikemat aega tarvitada.

       Koirohi – mürgine taim. Seespidine tarvitamine nõuab ettevaatust ja täpset doseerimist. Vältida pikaajalist tarvitamist. Võib tekitada krampe, hallutsinatsioone ja isegi psüühilisi häireid. Koirohi on vastunäidustatud raseduse ja haavandtõve korral.

       Kollane mesikas – pikaajaline tarvitamine ja üledoseerimine tekitab peapööritust, peavalu, iivel-dust, oksendamist ja unisust, mõnikord maksakahjustusi, verevalumeid (naha all, lihastes, siseelundites) ja isegi kesknärvisüsteemi halvatust.

       Naistepuna – mürgine taim. Seespidine tarvitamine nõuab suurt ettevaatust. Pikaajalisel tarbimisel kutsub esile veresoonte ahenemise ja tõstab vererõhku. Suukaudsete rasedusvastaste vahendite kasutamise korral naistepuna ei soovitata.

       Nõges – ei soovitata kõrge verehüübimuse, hüpertooniatõve ja ateroskleroosi korral. Ei maksa kasutada emaka ja emakamanuste tsüstist, polüüpidest ja teistest kasvajatest tingitud verejooksude korral.

       Palderjan – ei tohi pikka aega ega suures koguses tarvitada. Vastasel juhul mõjub ta kurnavalt seedeelunditele, kutsub esile peavalu, iiveldust, ärritusseisundeid ja rikub südametegevust.

       Sookail – mürgine taim. Seespidine tarvitamine nõuab suurt ettevaatust, kuna ebaõige doseerimine võib esile kutsuda seedekulgla limaskesta põletiku ja peavalu.

       Ženšenn – tarvitatakse ainult külmal aastaajal. Kui ženšenni pikka aega ja suurtes annustes tarvitada, viib see negatiivsete tagajärgedeni, ilmnevad unetus, peavalud, valud südames, suguvõime langus jmt.

       Upsujuur – nii taim ise kui kõik sellest valmistatud preparaadid on väga mürgised. Seespidine tarvitamine võib esile kutsuda raskeid, kuni surmaga lõppevaid mürgitusi.

       Vaak (leotis ja keedus) – vastunäidustatud raseduse ja neeruhaiguste korral.

       Õlelill – tõstab vererõhku. Kui on tegemist hüpertooniaga või ainult kalduvusega kõrgevererõhutõveks, siis ei soovitata seda taime kasutada.

      2. PEATÜKK

      Närvisüsteemi haiguste ravi ja profülaktika

      Närvisüsteem kindlustab inimorganismi ja ümbritseva keskkonna vastastikuse toime ja reguleerib otseselt siseelundite tegevust. Kui inimese närvisüsteem viibib pikka aega ülierutuse või kurnatuse seisundis, toob see kindlasti kaasa terviseprobleeme. Seega tuleb elundite ja elundsüsteemide kompleksravis kindlasti tarvitada ka preparaate, mis taastavad erutuse ja pidurduse tasakaalu närvisüsteemis. Ravimtaimedest valmistatud taimesegud ja teed täidavad edukalt seda rolli.

      Rahustava toimega teed ja taimesegud

      Rahustava toimega teede ja taimesegude põhialuse moodustavad ammu laialt tuntud rahustava toimega taimed – münt, palderjan, südamerohi, meliss, kannatuslill, pojeng, harilik humal, naistepuna, harilik kanarbik, väike igihali. Nende taimede ja neist valmistatud preparaatide omapära seisneb selles, et nad ei tekita harjumust ega sõltuvust (erinevalt kõigist rahustitest ja antidepressantidest!), ei pärsi mälu ega tähelepanuvõimet, ei kogune organismi ega riku laste närvisüsteemi arengut.

      Kõiki siin peatükis toodud segusid tarvitatakse kergete keedustena (infuusidena) (kui pole antud teisiti) 1 kl ööpäevas jaotatuna 3–4 korra peale. Taimetooraine annused 20,0: 200,0.

      Tähelepanu! Naistepuna ei sobi paljude rasestumisvastaste vahenditega (vt toote instruktsiooni).

      Teed ja taimesegud unetuse raviks

      Unetus on tänapäeva inimese nuhtlus. Et olla alati reibas ja töövõimeline, tarvitame stimuleerivaid jooke, ja kui tuleb aeg puhata, ei suuda me lõdvestuda ega uinuda. Tekib väsimus ja ärritus, me ei suuda täisväärtuslikult puhata ega oma jõudu taastada.

      Edukaks võitluseks kauakestva unetusega ei tasu loota lihtsatele ja ühekordsetele lahendustele: "Võtan tableti (pitsi konjakit) ja jään sügavasti magama!" Vaevalt küll…

      Uinumine on keeruline füsioloogiline protsess


Скачать книгу
Яндекс.Метрика