Teine Rahva nali. Matthias Johann EisenЧитать онлайн книгу.
kusagilt saada.
Hiidlane hakanud ise rautama.
Pärast rautamist küsinud teine ta käest:
“Noh, kudas hobuse rautamine läks ka?”
Hiidlane vasta: “Üsna hästi! Kõik naelad läksivad hästi sisse, üks ainus näitas nina! Aga ei tea, mis see on, et hobune lonkab!”
14. Kaks tühja asja
M. Luu Põltsamaalt.
Vesi-Hiidlane ütelnud pojale: “Hanspojukene, hakame pühadeks õlut tegema!”
Poeg vasta: “Hakame! Aga kas sull on ka, kellest teha?”
Isa vasta: “Vett on meil ju küllalt, tõrre saab ehk teisest perestki. Ainult kaks tühja asja puudub veel: humalaid ja linaksid!”
15. Kes Hiidlasele kõik kätte annab
A. Reimann Virtsust.
Hakenrihter mõistnud Hiidlasele 60 hoopi. Nõudnud enne hoopide kätte andmist mehelt iga hoobi pealt kopika.
Hiidlane maksnud 60 kopikat välja.
Hiidlane ei kannatanud aga 60 hoopi välja. Sellepärast jäetud 40 hoobiga peksmine järele.
Pärast peksu küsinud teine mees Hiidlaselt:
“Kas said kõik kätte!”
Hiidlane vasta: “Kes Hiidlasele kõik kätte annab! Kõigist 40 saingi! 20 jätsivad enestele!”
16. Hiidlase ülespoomine
J. Niinas Ristilt.
Hiidlasel olnud ilmaelust himu täis, tahtnud ennast ülesse puua. Seks sidunud köie kesk kõhu pealt kinni ja riputanud ennast puu oksalt alla.
Teine Hiidlane juhtunud peale. Küsinud: “Mis sa teed?”
“Poon ennast!” vastanud köie otsas kõlkuja.
Teine vasta: “Rumal! Seda viisi sa kat pood ennast! Sio kat köis ümber kõri, siis poo ennast!”
Pooja aga vasta: “Näe, kus mull asjamees! Kut ma kõri kinni sion, kust ma siis hengata saan!”
17. Pagan võtku poomist
J. Niinas Ristilt.
Hiidlane tahtnud ennast ülesse puua. Roninud suure puu otsa ja lasknud ennast koonu pidi oksa pealt alla rippuda. Keha raskus vajutanud aga koonu sirgeks ja pooja kukunud podinal alla.
Hiidlane sajatama: “Pagan võtku seda poomist! Tapa kat sellega veel tervis ära!”
18. Kapten kajutis
J. Vahe Hiiu Kassaarest.
Keina mees sõidab Tallinna uulitsal oma valge märaga.
Kaks kaupmehe selli tulevad vasta.
Teine hüüab: “Kuule külamees, mis su va kaljas1 maksab?”
Hiidlane vasta: “Pprrtuu! valge! Kulla isand, ei mina tea, olen madrus siin peal. Küsige kapteni käest, küll tema teab. Kapten on kajutis! Olge head, astuge sisse! Uks on siin!”
Ütleb ja tõstab mära saba.
Isandad läksivad häbiga oma teed.
19. Hapu taar
J. Niinas Ristilt.
Suure maa mehed pilganud Hiidlast, et tall vesine taar olnud.
Hiidlane vasta: “Jah, see on nüüd vesiseks läinud, aga kui ma ta tegin, siis oli ta nii hapu, et teda võisin vihti kerida ja kambri seina peale naela otsa riputada. Kell jänu oli, see käis siis vihi küllest tükk haaval hammustamas!”
20. Kuhi põleb
D. Pruhl Metsikust.
Hiidlane teinud heina kuhja valmis.
Paari päeva pärast tuldud ütlema: “Sinu heina kuhi põleb! Suits tuleb aga otsast välja!”
Hiidlane süganud pead ja ütelnud: “Imet, imet! Need olivad küll märjad, kudas nad ometi põlema läksivad!”
21. Uus kurat
J. Prooses Orust.
Mõisnik sõimab teomeest kuradiks.
Hiidlane läheb sealt mööda. Hiidlane kohe ütlema: “Ja jah herra, see on kut tõste tõse!”
Herra ehmatab seda kuuldes ja küsib: “Kust sa seda tead?”
Hiidlane vasta: “Ma usu, egas end herra ometi paergu valetand!”
22. Hiidlaste keele tarkus
J. Vahe Hiiu Kassaarest.
Voor Keina mehi tulnud Tallinnast ja läinud kõrtsi sisse puhkama.
Üks Hiidlane läinud kõrtsi hoovi hobusid vaatama. Näeb: kõrtsimehe siga tema leivakoti kallal.
Südame täiega võtab Hiidlane looga maast ja virutab siale vasta nina.
Sest saanud küll. Siga piuksunud korra ja olnudki valmis.
Nüüd mehel häda käes. Saab kõrtsimees lugu teada, siis nalja pole.
Hiidlasel nõuu varsti käe pärast. Tarvis seltsimeestele juhtumist kudagi viisi teada anda ja siis minema pista, enne kui kõrtsimees hoovi tuleb.
Läinud kõrtsi ukse peale ja hüüdnud: “Seltsimehed! Ilm hõiskab, taevas tuiskab! Kuu kupitseb, päev sapitseb! Kornukas külleli maas, kõver läinud üle kaela!”
Nagu püssipauk olnud seltsimehed jalul ja üks teise järel uksest väljas. Igamees roninud oma reele ja – edasi.
Kõrtsimees arvanud selle rutulise äramineku kohta, et paha ilm tulemas.
Läinud natukese aja pärast välja vaatama. Leidnud hoovist surnud sia eest, look kõrval.
Nüüd saanud kõrtsimees küll asjast aru. Aga võta veel keina mehi kinni! Need ammu kus seda ja teist!
23. Hiidlase hõbeda tükk
J. Niinas Ristilt.
Hiidlane läinud poodi. Küsinud kaupmehelt: “Mis nii suur hõbeda tükk kat maksab kut harja pee on?”
Kaupmees arvanud, et Hiidlane niisuguse hõbeda tüki leidnud.
Kaupmees kohe ütlema: “Tasa, tasa, ära räägi kõigi kuuldes! Tule taha tuppa, teeme kaupa!”
Mindud kaupmehe tahatuppa.
Kaupmees toonud Hiidlasele kallid viinad ja peened praed ette. Hiidlane söönud köhu täis.
Pärast söömist ütelnud kaupmees: “Kui jälle tuled, siis too see hõbeda pank kohe minu juurde!”
“Jah, kud ma kat leban (leian), küll ma siis kat toon!” vastanud Hiidlane.
24. Jõin enese lolliks
D. Pruhl Metsikust.
Hiidlane joonud enese joobnuks. Hakanud nutma: “Mis nüüd saab! Jõin enese lolliks! Kes mu kaerad nüüd maha teeb!”
Teisel päeval olnud ometi jälle tark. Külvanud kaerad maha.
Nüüd ütelnud: “Nüüd võib uuesti juua. Jään ka kas pärislolliks, pole viga, kaerad on maas!”
25. Oma kasukas
J. Vahe Hiiu Kassaarest.
Hiidlane Kärona Jaak tulnud ühel palaval Jaanikuu õhtul Kurnimäele noorte inimeste lõbu pealt vaatama. Palavast ilmast hoolimata pannud vanamees enesele suure lamba nahast kasuka selga.
Üks ninatark poiss näinud seda. Tulnud Jaagu juurde ja ütelnud: “Oi, oi, vanamees, sull palava ilmaga üsna kasukas
Laev