Käsi. Teet KallasЧитать онлайн книгу.
pole – sa rendid pumpa teistele, teenid sellega roppu raha. Mul pole millestki kahju! Ja ma luban siis ka sinul binoklivaatlusi teha. Aga mõistad, mees, see on midagi… vägevat. See pole enam mingi Valge Laev.“
Valgest Laevast olin muidugi üht-teist kuulnud. Ma isegi ootasin seda, sest ta pidi ükskord kindlasti tulema. Aga minu meelest oli see üks hämar asi. Ma ei mõistnud, miks räägitakse mingist laevast ainult poolsosinal ja kartlikult ringi vaadates. Olin juba hakanud aimama, et täiskasvanud varjavad minu eest mitmeid asju. Et Leho, see läbi häda ja viletsuse kolm-miinustega klassi lõpetanud külapoiss, juba teadis täiskasvanute süngeid saladusi, tekitas minus veel suuremat segadust. Just nimelt – segadust ja hämmingut, ei kibedust ega kadedust. Aga veel tundsin ma, kuidas kuklanahk külmaks ja samas kuidagi väga hõredaks tõmbub. See tuli õudustundest. Ma oleksin sellest toomingakoopast minema tahtnud. Ei, see on vale – ma tahtsin tunda veelgi suuremat õudust, ma tahtsin teada, kui palju ma seda välja kannatada suudan. See on see tunne, millest tead, et veel hetk, ja sured ta kätte. Aga sa ei sure ja ka hirmu ei mäleta sa juba mõne aja pärast üldse. Vaid mõnikord öösel ärgates meenub see sulle, aga see pole enam see, see tuleb rohkem niisama pimedusest.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.