Troonide mäng. I raamat. George R. R. MartinЧитать онлайн книгу.
Luba mulle, Ned. Palavik oli ta ära kurnanud ja tema hääl oli vaid nõrk sosin, aga kui Ned talle oma sõna andis, haihtus hirm tema õe pilgust. Nedile meenus, kuidas Lyanna oli siis naeratanud, kui tugevasti õe sõrmed olid tema omi pigistanud, kui ta elust lahti lasi, närbunud ja mustad roosilehed tema peost maha pudenemas. Ned ei mäletanud, mis siis edasi sai. Ta leiti tummas leinas, õe keha ikka veel käte vahel. Väike linnuseisand Howland Reed oli Lyanna käe Nedi pihust ära võtnud. Ned ei mäletanud sellest midagi. „Ma toon talle lilli, kui saan,” ütles ta. „Lyannale… meeldisid lilled.”
Kuningas puudutas raidnäo põske ja tema sõrmed libisesid üle kareda kivi sama õrnalt, nagu oleks see elav ihu. „Ma vandusin, et tapan Rhaegari selle eest, mis ta temaga tegi.”
„Sa tapsidki ta,” märkis Ned.
„Ainult üks kord,” lausus Robert mõrult.
Nad olid läinud vastamisi Kolmjõe koolmel, kui nende ümber kees lahing, Robertil käes sõjavasar ja peas suur hirvesarvedega kiiver, Targaryenide prints üleni mustas soomusrüüs. Tema rinnaplaadil oli tema suguvõsa kolmepäine lohe, mida tihedalt katvad rubiinid kiiskasid päikesepaistel nagu leek. Kolmjõe punane vesi voolas nende sõjaratsude kapjade ümber, kui nad ümber teineteise tiirlesid ja lööke vahetasid, uuesti ja uuesti, kuni Roberti ränk vasarahoop lõpuks lohe ja selle all oleva rinnakorvi sisse rutjus. Kui Ned lõpuks võitluspaigale jõudis, lamas Rhaegar surnult jõevoolus ja mõlema sõjaväe mehed rabelesid keerlevas vees, otsides rubiine, mis olid tema turvise küljest lahti pudenenud.
„Unenägudes tapan ma teda igal ööl,” tunnistas Robert. „Tuhat surma on tema jaoks ikka veel liiga kerge karistus.”
Ned ei mõistnud selle peale midagi öelda. Veidi aja pärast sõnas ta: „Me peaksime tagasi minema, Majesteet. Kuninganna ootab juba.”
„Võtku Ebalased mu naist,” pomises Robert pahuralt, kuid hakkas raskel sammul tuldud teed tagasi minema. „Ja kui ma veel kord seda „Majesteeti” kuulen, siis lasen su pea teiba otsa ajada. Me oleme teineteise jaoks midagi enamat.”
„Ma ei ole seda unustanud,” vastas Ned vaikselt. Kui kuningas midagi ei öelnud, sõnas ta: „Räägi mulle, mis Joniga juhtus.”
Robert vangutas pead. „Ma pole veel kunagi näinud, et üks mees nii kähku haigeks jääb. Me korraldasime minu poja nimepäeval turniiri. Kui sa oleksid Joni siis näinud, oleksid võinud vanduda, et ta elab igavesti. Kahe nädala pärast oli ta surnud. See tõbi lõõmas tema sisikonnas nagu tuli. See lihtsalt põletas ta ära.” Kuningas peatus ühe samba kõrval, ühe ammusurnud Starki haua ees. „See vanamees oli mulle kallis.”
„Mulle samuti.” Ned jäi hetkeks vait. „Catelyn pelgab oma õe pärast. Kuidas Lysa oma leina talub?”
Roberti suu tõmbus kibedaks muigeks. „Ausalt öeldes mitte kuigi hästi,” möönis ta. „Mulle tundub, et Joni kaotus ajas selle naise hulluks. Ta viis poisi tagasi Kotkapesasse. Minu tahtest hoolimata. Ma lootsin ta Tywin Lannisterile kasupojaks anda. Jonil polnud vendi ega rohkem poegi. Kas ma pidin ta naistele kasvatada jätma?”
Ned oleks lapse parema meelega usaldanud mürkmao kui isand Tywini hoolde, kuid jättis oma kahtlused enda teada. Mõned vanad haavad ei parane kunagi päriselt ja löövad vähimagi sõna peale taas veritsema. „Naine kaotas oma mehe,” sõnas ta ettevaatlikult. „Võib-olla kartis ema ka oma pojast ilma jääda. Poiss on väga noor.”
„Kuuene ja põdur ja Kotkapesa isand, olgu jumalad armulised,” kirus kuningas. „Isand Tywin ei ole varem kunagi kasvandikku võtnud. See oleks Lysale auks olnud. Lannisterid on suur ja uhke valitsejasugu. Tema ei tahtnud sellest kuuldagi. Siis lahkus ta ööpimeduse varjus, isegi head aega ütlemata. Cersei oli maruvihane.” Robert ohkas sügavalt. „Kas sa teadsid, et poiss on mu nimekaim? Robert Arryn. Ma andsin vande teda kaitsta. Kuidas ma saan seda teha, kui tema ema ta salaja minema viib?”
„Kui soovid, võtan ma ta endale kasupojaks,” ütles Ned. „Lysa peaks sellega nõusse jääma. Tema ja Catelyn olid tüdrukupõlves lähedased, ja ka tema oleks siin teretulnud.”
„Õilis pakkumine, mu sõber,” lausus kuningas, „kuid see tuleb liiga hilja. Isand Tywin on oma nõusoleku juba andnud. Kui poissi mujal kasvatataks, oleks see tema suhtes kibe solvang.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.