Eesti rahvanali. Matthias Johann EisenЧитать онлайн книгу.
toonud randlased lapse ristimisele. Kõik olnud ju ristimise vasta valmis, kui korraga leitud, et laps olnud koju unustatud.
Ei keegi julge õpetajale lugu avaldama minna.
Viimaks üteldud ühele: "Mats, sa oled va sõnakas mees! Mine ja puhele asja õpetaja herrale!"
Mats läinud. Ütelnud: "Mes tuhat tulimane pergel! Unust lapse koo!"
108. Jäi õue hoost kinni hoidma.
J. A. Veltmann Pootsist.
Korra toonud Hiiu Mats lapse õpetaja juurde ristimisele.
Õpetaja küsinud, mis Matsil asja.
"Mis asjaks olla? Tõin lapse herra juurde ristimisele!" vastanud Mats.
"Kus laps on?" küsinud õpetaja.
"Küll ta tuleb kat varsti tuppa. Jäi õue hoost kinni hoidma."
"Aga, armas mees, kas laps siis ju nii vana on ja alles ristimata!" ütelnud õpetaja.
"On juba katt, kolm rugi lõikust sest saadik mööda, kui pojukene kolmeaastaseks sai!" kostnud Mats rahulikult.
109. Tahab ära põgeneda.
P. Rootslane Võnnust.
Korra viinud hiidlane lapse õpetaja juurde ristida.
Õpetaja küsinud, kus laps on. Mees läinud last õuest sisse tooma.
Laps oli seni aega vankrilt maha kukunud.
Mees kohe hüüdma: "Näe hullu, tahab ristimise eest ära põgeneda!"
110. Mis väeti märkab.
M. Rekkaro Raikülast.
Mees läinud lapse ristimise pärast õpetaja juurde.
Õpetaja küsima: "Kui vana laps on?"
Mees vasta: "Mihklipäeva õhtul sündis teine; ma pole rehkendanud, kui vana ta on."
Õpetaja raputanud pead ja ütelnud: "Ai ai, kui vana, juba seitsmekuune! Kas sa ennem ei võinud ristimisele tuua?"
Mees vasta: "Mis väeti ristimisest märkab! On vanem, siis ehk mäletab vanas ias, kudas teda ristiti."
111. Ei tea, kui vana.
J. Rootslane Võnnust.
Korra viinud hiidlased lapse õpetaja juurde ristida.
Õpetaja küsinud, kui vana laps olla.
Hiidlase naine vastanud: "Kolm aastat tagasi, siis sai laps Jaakupäeva aegu 12 aastat vanaks, kui vana ta praegu, ei või ma teada!"
112. Isa silmad, ema nina.
J. Ratas V. Löevest.
Hiidlane olnud naisega hirmus kuri, et naisel last ei olnud. Lubanud naese merde ära uputada.
Korra olnud hiidlane kottu ära. Naine saanud kogemata öökulli kätte.
Nüüd hea nõuu peetud. Naine kutsunud külast vanaema, mähkinud öökulli ilusasti riiete sisse.
Mees tulnud koju. Vanalemal kohe uudist rääkida: "Tule, vaata, naisel laps!"
Mehel hea meel: "Kus ta eige on?"
Vanaema: "Tule, vaata, sängis naise kaenlas!"
Mees vaatab: "Jah, õige tubli poiss küll; isa silmad, ema nina ja eige tanni vitsutamise küüned."
Hiidlane varrude vasta valmistama. Laupäeval enne seda lasknud naine öökulli lahti.
Kull lennanud aknast välja oma teed.
Mees seda nähes hüüdma: "Oh sa armuline aeg, küll on see aga õnnis laps, üsna lennates läheb taeva!"
113. Tüdrukuid tagasi.
D. Pruhl Metsikust.
Tüdruk läinud Peterburki teenima. Aasta pärast tulnud pisikese pojaga tagasi.
Ema tütrega taplema.
Tütar sõnuma: "Ema on hull! Kes seda enne on kuulnud, et tüdrukuid Peterburist tagasi tulnud!"
114. Metsast tuli.
M. Rekkaro Raikülast.
Tüdruk viinud oma lapse õpetaja juurde ristida.
Õpetaja küsinud: "Kellega sull laps oli?"
Tüdruk vasta: "Ei mina tea, kes ta oli. Metsast tuli ja metsa läks!"
115. Jõin sealt, kust poiss jõi.
M. Polikarpus V. Pornusest.
Ema küsinud tütre käest: "Kust sa selle lapse said?"
Tütar vasta: "Jõin sealt, kust poiss jõi. Oligi käes!"
116. Õndsast mehest järele jäänud.
J. Ratas V. Lõevest.
Võhma naesel (Saarlasel) olnud kolm aastat pärast mehe surma laps.
Naine kutsutud Mustjala kiriku juurde. Õpetaja hakanud naist noomima.
Naine vasta: "Pole siin rääkida ühtigi! See on mulle õndsast mehest päranduseks järele jäänud!"
VIII. Lapsed
117. Mitu last.
A. Kuuldsaar Sõrvest.
Saarlane küsib hiidlase käest: "Mitu last sull on?"
Hiidlane vasta: "Ole terve küsimast – pole ma seda valu ühtigi tunnud, mull va Viiu kodu selle eest!"
118. Oli hea.
J. Prooses Orult.
Hiidlase naisel olnud kolmikud lapsed.
Hiidlane kiidelnud pärast: "See oli ometi hea, et ma ise juhtusin koju tulema! Muidu oleks naene tuatäie korraga teinud!"
119. Ei mahu sissegi.
J. Prooses Orust.
Ühe hiidlase abielu paaril olnud palju lapsi ja ühte lugu sündinud ikka juurde.
Mees hädaldanud: "Mis sa kat teed ää, ei julge enam välja teenistusesse minnagi, pärast naene teeb tua täis, ma'p mahu sissegi!"
120. Mustlase lapsed.
O. Hintzenberg Tapalt.
Mustlane olnud laadal, hulk lapst kaasas.
"Kas need kõik sinu lapsed on?" küsinud maamees.
"Jah!" vastanud mustlane.
"Kui vanad nad on?" küsinud mees edasi.
Mustlane näidanud üks haaval laste peale sõrmega ja ütelnud: "See on nüüdne, see mullne, see tunamullne, see seda endine, see veel seda endine!"
121. Paneb käima.
J. Neublau Jootmaalt.
Hiidlase aastane poeg pole käima hakanud.
Hiidlane annub pojale pärmi sisse ja ütelnud ise: "Kui pärm õlut käima paneb ja leiva kergeks teeb, siis piab ta ka mu poja käima panema ja poja jalad kergeks tegema!"
122. Väike ema.
J. Pulst Saugast.
Keblaste mees läinud Pärnu. Uulitsal mänginud väike laps nukuga.
Keblaste vana seda nähes õhkama: "Küll on linnas väiksed mammad, just mehe põlve kõrgused!"
123. Räägib ju.
J. Ploompuu Kuusalust.
Korra küsinud kiriku juures üks rannanaine teise käest: "Noh mis sinu väike Mann ka teeb? Kas räägib ju?"
Teine naine vasta: "Jaah! Juba neid jämedambi sanu ikke räägib, nagu kurati, litsi ja mädänü!"
124. Paras jagu lapsi.
J. Kurgan Kurnalt.
Korra