Anekdoodipiibel. Kõvasti üle 3000 anekdoodi. Erkki KõluЧитать онлайн книгу.
ma sügelen üle kogu keha.”
„Aga kas te ennast pesta olete proovinud?” küsib arst.
„Olen küll. Pool kuud on kõik korras, aga siis hakkab jälle sügelema.”
Politseinik kurdab arstile:
„Lähen töölt koju ja suudlen oma naist. Temal aga hakkab otsa eest verd jooksma. Mis tal viga on?”
„Aa, see on väga tavaline juhtum,” vastab arst. „Sellega on juba paljud teie kolleegid minu poole pöördunud. Te võtke ikka vormimüts enne ära, kui oma naist suudlema hakkate!”
„Einoh, tore küll, doktor! Võibolla ütlete veel, et ma peaksin enne suudlemist vile kah suust võtma?!”
Hiiumaal tormab perearsti kabinetti keegi daam, kes juba uksel teatab:
„Ma olen Tallinnast!”
„Kas teil midagi muud ka veel viga on?” küsib arst.
Tudeng kaebab arstile:
„Ma ei ole juba nädal aega tualetis käinud. Aidake, doktor, mul on vist kõhukinnisus!”
Arst vaatab tudengi läbi, võtab siis rahakoti, annab talle kümme eurot ja ütleb:
„Minge, noormees, ja sööge midagi, küll siis on ka põhjust jälle tualetis käia.”
„Mille üle kurdate?” küsib arst patsiendilt.
„Teate, doktor, ma olen nii nõrgaks jäänud, et ei jõua töö juures enam viinapudelitki käes hoida,” kaebab patsient.
„Tööl olles pole see ka üldse vajalik!” noomib arst patsienti.
„Kuidas ei ole?! Ma tahaksin teada, kuidas te kelneri tööd ilma selleta ette kujutate?”
Arst küsib patsiendilt:
„Kuidas te küll oma keele nii hullusti pinde täis ajasite?”
„Ma ajasin baaris kannu õlut hööveldamata laua peale ümber,” seletab patsient.
Patsient kurdab arstile, et tal on näos vinnid.
„Peske nägu kaks korda päevas tualettveega ja tulge kuu aja pärast tagasi,” soovitab arst.
Kuu aja pärast tuleb patsient uuesti arsti juurde, endal nägu üles paistetanud ja muhud peas.
„Taevas hoidku, mis teiega juhtunud on?” hüüatab arst. „Kas te ikka järgisite nõuandeid, mis ma teile eelmisel visiidil andsin?”
„Oo jaa, doktor, ma tegin kõik nii, nagu käskisite,” ütleb patsient. „Ainult iga kord, kui ma kummardun tualetist vett võtma, kukub prill-laud mulle otse pähe!”
„Millega te tegelete?” küsib arst oma patsiendilt.
„Ma olen mustkunstnik.”
„Ja milline on teie parim trikk?”
„Ma saen naisi pooleks.”
„Kas see on raske?”
„Üldse mitte. Ma teen seda juba lapsest saadik.”
„Kas teil õdesid-vendi ka on?”
„Jah, seitse poolõde, doktor.”
Mees kurdab arstile:
„Doktor, mulle tundub, et mul on allergia saabaste vastu.”
„Huvitav …” venitab arst. „Milles see avaldub?”
„Iga kord, kui hommikul saapad jalas ärkan, on mul kohutav peavalu.”
Arst: „Ma kirjutasin teile ühe hea retsepti.”
Naispatsient: „Suur tänu! Aga kust te teada saite, et mulle keeta ja küpsetada meeldib?”
Mees läheb arsti juurde kaebab:
„Aidake mind, doktor, mul on igalt poolt valus.”
Ta puudutab nimetissõrmega oma paremat põlve ja ütleb: „Ai, valus!” Puudutab nimetissõrmega vasakut põske ja ütleb: „Ai, siit ka valutab!” Puudutab nimetissõrmega kõrvalesta, öeldes: „Isegi siit valutab!”
Arst mõtleb veidi, katsub meest mõnest kohast ja jõuab järeldusele:
„Kulla mees, te olete oma sõrme välja väänanud.”
Mees tormab arsti kabinetti.
„Aidake, doktor! Mu naisel on halvem.”
„Ja kaanid ka ei aidanud?” uurib arst.
„Ei. Kolm tükki sõi ära, aga rohkem ei taha mingi hinna eest.”
„Doktor, mu naisel kadus hääl,” kaebab mees. „Mida teha?”
„Hm … Proovige minna koju kell kolm öösel,” soovitab arst.
Arst vaatab patsienti läbi ja räägib:
„Ma näen, et teid vaevab raske ja ammune tõbi, mis avaldab kogu teie elule suurt mõju.”
„Jumala pärast, doktor, tasem!” sosistab mees. „Ta tuli ju minuga kaasa ja istub ooteruumis.”
Arst annab kindlustusseltsile ühe oma patsiendi surmatunnistuse. Agent tuleb aga peagi tagasi ja ütleb:
„Vabandage, doktor, aga te unustasite dokumendile alla kirjutada.”
„Ma mäletan, et kirjutasin kindlasti alla,” kinnitab arst.
„See on tõsi küll,” vastab agent, „aga teie nimi on kirjutatud lahtrisse, kus seisab surma põhjus.”
Poisikesed teevad nalja: nad panevad arsti ukse taha luukere, annavad siis kella ja jooksevad ise minema. Arst avab ukse, näeb luukeret ja vihastab:
„Jälle tulete te kõige viimasel minutil!”
Mees läheb arsti juurde ja kurdab valusid kõhus.
„Mida te sõite?” küsib arst.
„Tigusid.”
„Olid nad ikka värsked?”
„Kust mina seda tean?”
„Noh, kui te nad karbist välja võtsite, siis ju nägite?”
„Aga mulle ei öelnud keegi, et pean teod karbist välja võtma …”
Patsient kaebab arstile:
„Doktor, kui ma käed põlvede juurde sirutan ja samal ajal enne üht ja siis teist jalga tõstan ning siis selja sirgu ajan, tunnen ma seljas valu.”
„Kas te peate tingimata nii tegema?” küsib arst.
„Aga