Liiklusseadus ja liiklusmärgid 2016. Grupi autoridЧитать онлайн книгу.
ja ohtliku veose tunnusmärk.
(15) Pukseeritava seadme vedu toimub käesoleva seaduse § 63 alusel kehtestatud korras.
§ 341. Erivedu
(1) Erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel.
(2) Avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. Erateel toimub erivedu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel.
(3) Eriloa annab tee omanik. Eriluba peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Eriloa andja peab enne eriloa välja andmist veenduma, et käesoleva seaduse § 342 lõike 2 punktides 1–4 toodud nõuded on täidetud.
(4) Eriveo eest võetav eritasu määr on kuni 650 eurot ühe veo ja ühe tee omaniku kohta, olenevalt käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimate lubatud masside, teljekoormuste ja mõõtude ületamisest ning veokaugusest. Eriloa menetlustasu on kuni kümme eurot iga tee omaniku välja antud eriloa kohta.
(5) Eriloa andja võib nõuda tee või selle osa püsivuse kontrollarvutust ning ekspertiisi tehtud arvutusele. Raskeveose kontrollarvutuse tegijaks peab olema vastavat pädevust omav isik. Kontrollarvutuse ja ekspertiisi, eriveo võimaldamise ja liiklusohutuse tagamisega seotud täiendavad kulutused kannab eriloa taotleja.
(6) Eriluba antakse välja kehtivusega kuni üks aasta.
(7) Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise korra, samuti tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad kehtestab vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 23.03.2015, 3 – jõust. 01.07.2015]
§ 342. Eriveo ohutust tagavad lisanõuded
(1) Eriveol peab:
1) võimalikult vähe takistama ja ohustama teisi liiklejaid;
2) võimaluse korral vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele liiklejatele olulisi liiklustakistusi;
3) võimaluse korral vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest;
4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi, liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine või muid sellesarnaseid objekte;
5) järgima määratud veoteed.
(2) Juht on kohustatud:
1) enne sõidu alustamist veenduma raske- või suurveose nõuetekohases tähistamises ning teel olles jälgima veose ja sõiduki, autorongi või masinrongi korrasolekut;
2) teel liiklemisel hoiduma võimaluse korral võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma selleks sobivas kohas, et võimaldada enda taha kogunenud sõidukitel mööduda või anda teed vastassuunast tulevatele sõidukitele.
(3) Vajaduse korral tuleb eriveo teostamisel kokku leppida tee ääres või tee kohal olevate rajatiste omanikega või valdajatega vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks.
(4) Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, peab eriloa omaja taotlema muudetud veotee puhuks uue käesoleva seaduse § 341 lõikes 2 nimetatud eriloa. [RT I, 23.03.2015, 3 – jõust. 01.07.2015]
§ 343. Eriloa kehtivuse peatamine, kehtetuks tunnistamine ja eriloa andmisest keeldumine
(1) Eriloa andja keeldub eriloa andmisest, kui:
1) eriveo teostamisel ei ole võimalik tagada käesoleva seaduse § 342 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist;
2) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud tingimused;
3) erivedu võib oluliselt kahjustada teed või ei ole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks;
4) eriloa taotlemisel esitati valeandmeid või võltsiti dokumente, mis mõjutavad eriloa andmist;
5) taotletud eriloa eest ei ole ettenähtud korras tasutud.
(2) Eriluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) ilmneb, et eriloa taotlemisel esitati valeandmeid või võltsiti dokumente, mis mõjutasid eriloa andmist;
2) eriloa omaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud või tee omaniku määratud eriveo tingimusi. [RT I, 23.03.2015, 3 – jõust. 01.07.2015]
§ 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
(1) Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.
(2) Lisaks käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 sätestatule peab juht andma teed jalakäijale:
1) tagurdades;
2) kes lõpetab sõidutee ületamist, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud liikumist lubava märguande.
(3) Juht peab igal pool andma teed valge kepiga või juhtkoeraga liikuvale pimedale jalakäijale.
(4) Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
(5) Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat.
(6) Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
(7) Kui vastassuunavööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus piiratud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat.
(8) Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda.
(9) Ülekäigurajal ei tohi juht tagasi pöörata.
(10) Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.
(11) Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ülekäiguraja ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile ja tasakaaluliikurijuhile.
(12) Kui reguleeritav jalgrattatee tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, jalgrattateed ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalgratturile ja tasakaaluliikurijuhile.
§ 36. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
(1) Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata.
(2) Nähes teel või tee ääres last või seisvat bussi, millel on lasterühma tunnusmärk ja põlevad ohutuled, peab juht olema eriti tähelepanelik ja sõitma kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.
(3) Asulavälisel teel sõitjate juhuveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid istuvaid lapsi vedada vastavalt istekohtade arvule ning seisvate laste