Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autoridЧитать онлайн книгу.
align="center">
Harjutuste koondtabel
Kolm asja
Elamine tähendab valikute tegemist.
Heade valikute tegemiseks pead sa teadma, kes sa oled, mille eest sa seisad, kuhu tahad välja jõuda ja miks sa sinna jõuda tahad.
Teemad
• Ränne
• Sõda ja terrorism
• Keskkond
Raskusaste Tase 2
Rühma suurus Piiramatu (väikesed rühmad: 5–6)
Aeg 30 minutit
Ülevaade Harjutuses kasutatakse arutelu ja rombikujulist pingerida, et aidata inimestel mõista, mida tähendab see, kui ollakse sunnitud järsku oma kodust põgenema.
Seotud õigused
• Õigus otsida tagakiusu eest varjupaika teistes riikides
• Usuvabadus
• Arvamus- ja teabevabadus
Eesmärgid sunnitud kodust lahkuma
• Kasvatada arusaamist sellest, mida tähendab see, kui keegi on
• Harjutada otsustamise ja konsensusele jõudmise oskusi
• Soodustada pagulaste suhtes empaatia ja solidaarsustunde teket
Materjalid
• Märkmepaber või väikesed paberilehed (umbes 8 x 8 cm), kolm lehte osaleja kohta
• Igale osalejale üks pliiats
Juhised
1. Rände teema sissejuhatuseks korraldage ajurünnak, kus nimetatakse mujale kolimise põhjusi.
2. Selgitage osalejatele, et harjutuse käigus peavad nad kujutlema, et nad on sunnitud kodust põgenema. Osutage ajurünnaku käigus välja pakutud „tõuketeguritele”, mille tõttu inimesed põgenevad, nt sõda, loodusõnnetus, tagakiusamine ja terrorism. Seejärel paluge rühmal arvata, kui palju võiks maailmas olla pagulasi.
3. Paluge osalejatel moodustada väikesed rühmad ning jagage neile paberilehed ja pliiatsid.
4. Paluge kõigil kujutleda, et nad on sunnitud teatud põhjusel ootamatult kodust põgenema ning saavad kaasa võtta ainult kolm asja. Mis need kolm asja oleksid? Igale lehele tuleks kirjutada üks asi.
5. Paluge kõigil üksteise järel oma valikut tutvustada ja põhjendada.
6. Nüüd paluge osalejatel ühiselt arutleda erinevate valikute ja põhjenduste üle, jõuda konsensusele ning paigutada asjad rombikujulisse pingeritta (vt lk 65).
7. Lõpuks paluge kõigil ruumis ringi käia ja vaadate teiste rühmade koostatud pingeridasid.
Analüüs ja hindamine
Alustuseks korrake üle iga rühma koostatud pingeread ning algatage arutelu selle üle, mida osalejad õppisid ning mida see ütleb inimõiguste kohta.
• Kas kaasavõtmiseks valitud esemete hulgas oli midagi üllatavat?
• Kas neid oli lihtne tähtsuse järjekorda panna? Millised lahkarvamused rühmas tekkisid?
• Kui suurel määral rühmade pingeread sarnanesid või erinesid?
• Kui praktiliselt inimesed mõtlesid? Kas nad mõtlesid peamiselt oma füüsilisele eluspüsimisele või ka emotsionaalsetele või vaimsetele vajadustele?
• Kui raske oleks kodust põgeneda, kui selline olukord peaks päriselt tekkima?
• Millest inimesed pärast põgenemist kõige rohkem puudust tunneksid?
• Kas osalejad tunnevad kedagi, kes on pidanud kodust põgenema?
• Kas harjutuses kujutatud olukord on realistlik? Kas inimestel on alati võimalik valida, mida nad saavad endaga kaasa võtta?
• Mida tähendab põgenemine laste ja noorte jaoks? Kas on tõenäoline, et vanemad arvestavad asjade pakkimisel ka nende vajadustega?
• Mida saaksime teha, et juhtida oma kogukonnas (või maailmas) tähelepanu pagulaste vajadustele?
• Millised inimõigused on ette nähtud otseselt pagulaste kaitsmiseks?
Nõuandeid korraldajale
Harjutust sisse juhatades püüdke panna osalejaid mõtlema rändele üldiselt. Inimesed võivad kolida näiteks õpingute või töö pärast, seoses elustiiliga, aga ka üleujutuste, maavärinate, põua, sõja ja tagakiusamise tõttu. Pärast ajurünnakut tehke kodust lahkumise põhjustest kokkuvõte ja paigutage need kahte nimekirja vastavalt sellele, kas tegemist on „tõuketegurite” (sõda või tagakiusamine kodumaal) või „tõmbeteguritega” (teises riigis on paremad töö- ja õppimisvõimalused).
Neljandal etapil tuleb kõigile osalejatele kujutlemiseks välja pakkuda üks ühine stsenaarium. Valige selline olukord, mis oleks rühma liikmete jaoks kõige sobivam või huvitavam. Sõja kujutlemine võib olla liiga keeruline, kui keegi pole seda ise kogenud, aga realistlikum variant võiks olla näiteks terroristide rünnak. Kasutatav stsenaarium peaks olema selline, mis võiks ka tegelikult juhtuda. Kui teie linn asub orus, võib sobida üleujutus, kus jõe veetase hakkab tõusma ning tekib oht, et tulvavesi võib sillad minema kanda ja piirkonna üle ujutada. Kui elate mägises piirkonnas, oleks realistlikum kujutleda ohuna suuri vihmasadusid, mis võivad põhjustada maalihke. Osalejad peaksid kujutlema, et nad põgenevad kodust, kuhu neil ei ole võimalik tagasi pöörduda, ning peavad kolima kaugele pikaks ajaks, võib-olla isegi alatiseks.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) andmetel oli 2010. aastal maailmas:
– 10,55 miljonit pagulast
– 14,7 miljonit riigisisest põgenikku ja 3,5 miljonit kodakondsuseta isikut.
See, mida ja kui praktilisi esemeid osalejad kaasavõtmiseks valivad, sõltub nende küpsusastmest. Samuti mõjutavad seda sellised tegurid nagu ilm, aastaaeg ja põgenemise põhjus. Näiteks üleujutuse korral võivad need, kes ei oska ujuda, võtta kaasa midagi, mida saab kasutada parvena. Oluline on rõhutada, et õigeid ja valesid vastuseid selliste isiklike eelistuste puhul ei ole, kuigi mõned valikud võivad olla teistest arukamad ja praktilisemad.
Kõik Taanis küsitletud varjupaigataotlejad, kes olid põgenenud sõja ja tagakiusamise eest, ütlesid, et esimese asjana võtsid nad kaasa raha. Pass või isikutunnistus oli samuti oluline, kuid nende sõnul oli alati võimalik osta ka võltsdokumente. Sama kehtib soojade riiete ja toidu kohta: raha eest saab alati vajalikke asju osta. Mõned olid kaasa võtnud piibli, et rahuldada oma usulisi vajadusi.
NB!
Terminite „pagulane”,
„riigisisene põgenik”,
„varjupaigataotleja” ja
„võõrtööline” määratlused ja erinevuste selgitused on esitatud 5. peatükis rände taustateabe alapunktis.
Soovitame kasutada rombikujulist pingerida ja märkmepaberi lehti, sest esiteks on valikute tegemine selles ülesandes raske ning teiseks on see konkreetse eesmärgiga meetod, mis võimaldab paberilehti (ja mõtteid) vastavalt arutelu kulgemisele ümber paigutada.
Variandid
Sama