Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autoridЧитать онлайн книгу.
Machel-Mandela
Raskusaste Tase 2
Rühma suurus Piiramatu (väikesed rühmad: 3–4)
Aeg 60 minutit
Teemad
• Lapsed
• Üldised inimõigused
• Haridus
Ülevaade Harjutuses kasutatakse rombikujulist pingerida, et käivitada arutelu lapse õiguste konventsiooni teemadel.
• Põhilised inimõigused ja laste eriõigused vastavalt lapse õiguste konventsioonile
• Konventsioonist tulenevad kohustused ja ülesanded
• Õiguste teostamine
Seotud õigused
• Lapse õigused (kõik)
• Lapse õigus väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes
• Kaitse majandusliku ekspluateerimise eest
• Õigus puhkusele ja vaba aja veetmisele ning kultuurielus osalemisele
Eesmärgid
• Anda teadmisi lapse õiguste konventsioonist
• Arendada teabe kriitilise hindamise ja igapäevaeluga seostamise oskust
• Kasvatada vastutustunnet, solidaarsust, õiglustunnet ja võrdsuse saavutamise soovi
Materjalid
• Väitekaardid: üks komplekt igale väikesele rühmale
• Suur paberileht ja markerid seinale tabeli joonistamiseks
• Piisavalt ruumi väikestes rühmades töötamiseks
Ettevalmistus konventsiooni artiklitega. Otsustage, millised artiklid ajendaksid selles konkreetses rühmas kõige huvitavama arutelu. Kaaluge, millised teemad on rühma liikmete jaoks kõige olulisemad ja millised võivad põhjustada kõige suuremaid vaidlusi. Vajadusel valige mõned muud õigused ja tehke nende kohta oma väitekaardid.
• Kasutage lapse õiguste konventsiooni teksti leheküljel 605. Tehke selle artiklitest seinale suur tabel.
• Vaadake üle allpool esitatud väitekaardid ning nende seosed
• Valmistage igale väikesele rühmale ette üks väitekaartide komplekt. Pange iga komplekt ümbrikku, et kaardid omavahel segamini ei läheks.
Juhised
1. Alustage lühiülevaatega lapse õiguste konventsioonist. Küsige, mida osalejad selle kohta teavad. Juhtige tähelepanu seinal olevatele tabelitele ja selgitage põhiartiklite sisu.
2. Paluge osalejatel moodustada 3–4-liikmelised rühmad. Jagage välja väitekaartidega ümbrikud.
3. Selgitage rombikujulise pingerea koostamise põhimõtet. Iga väike rühm peaks läbi arutama kõik üheksa väidet ning otsustama, kui olulised need nende endi elu jaoks on. Seejärel peaksid nad paigutama väited rombikujuliselt vastavalt nende olulisusele. Kõigepealt tuleks asetada lauale kõige olulisem väide. Selle alla tuleks kõrvuti asetada kaks tähtsuselt järgmist väidet. Nende alla tuleks paigutada kolm keskmise tähtsusega väidet. Neljandasse ritta peaks jääma kaks kaarti ja viiendasse üks – see, millel olev väide on nende arvates kõige vähem oluline. Nii moodustub kaartidest romb.
4. Andke rühmadele 25 minutit aruteluks ja väidete järjestamiseks.
5. Kui kõik väikesed rühmad on lõpetanud, laske osalejatel ruumis ringi käia ja vaadata teiste rühmade koostatud järjestusi. Seejärel kutsuge kõik kokku suurde rühma analüüsile.
Analüüs ja hindamine
Alustuseks paluge igal rühmal tutvustada oma arutelu tulemusi. Seejärel hinnake, kuidas osalejatele harjutus meeldis ja mida nad õppisid.
• Kui sarnased või erinevad on eri rühmade rombid?
• Miks tähtsustavad eri inimesed erinevaid asju?
• Võib öelda, et üks õigus on teisest olulisem minu kogukonnas, aga ei ole õige öelda, et üks õigus on põhimõtteliselt teisest olulisem. Miks?
• Olles kuulanud ära teised rühmad, kas mõni rühm tahaks oma kaartide järjestust muuta? Millised argumendid olid kõige veenvamad?
• Milliseid õigusi üldiselt teie kogukonnas ei austata ja miks?
• Kas leidub õigusi, mida konventsioonis pole sätestatud, aga mis peaksid seal sisalduma?
• Miks on lastele vaja oma konventsiooni?
• Kui laste jaoks on eraldi konventsioon, kas poleks seda vaja siis ka 18–30-aastastele noortele? Milliseid noori puudutavaid õigusi peaks selline konventsioon sisaldama?
• Lapse õiguste konventsioonis võivad ju laste õigused sätestatud olla, aga kui realistlik on see, et lastel õnnestub neid õigusi teostada?
• Kuidas saaksid lapsed oma õigusi teostada?
• Kui üks võimalus oma õiguste teostamiseks on demokraatlikus protsessis osalemine, siis mida saaksid osalejad kohe ära teha, et hakata teostama oma õigusi kodus, koolis või noortekeskuses? Millised õigused on rühma kuuluvate noorte jaoks eriti olulised?
• Kas kuskil meie linnas kasutatakse kõrgsagedushelil põhinevaid seadmeid, et hoida ära noortekampade kogunemist avalikesse kohtadesse? Milliseid noorte õigusi sellise seadme kasutamine rikub?
• Kelle poole saavad noored meie ühiskonnas pöörduda, kui nende õigusi on rängalt rikutud?
Nõuandeid korraldajatele
Rohkem teavet rombikujulise pingerea kohta on esitatud 1. peatüki alaosas käsiraamatu kasutamise kohta (lk 45). Juhtige rühmade tähelepanu sellele, et ei ole olemas kaartide õiget või valet järjestust. Nad peaksid mõistma, et inimeste kogemused ja sellest tingitud eelistused on erinevad ning neid tuleb austada. Siiski peaksid nad igas väikeses rühmas püüdma jõuda järjestuse osas konsensusele. Tuleb ju ka tegelikus elus seada prioriteete ja teha otsuseid kõigi parimates huvides.
Rõhutage osalejatele juhiste andmise ja hindamise ajal kindlasti, et tähtsuse järjestus tuleb määrata selle põhjal, kui olulised on vastavad õigused osalejate endi elus. Ei ole võimalik rääkida õiguste kui selliste üldkehtivast tähtsuse järjekorrast. Inimõigused on jagamatud ja seega ei oleks õige väita, et näiteks õigus haridusele on tähtsam kui sõnavabadus. Küll aga võib öelda, et minu kogukonnas on õigus haridusele tähtsam, sest meil ei ole oma kooli, aga vaba ajakirjandus on meil olemas.
Variandid
Üheksa järjestatava kaardi asemel võite välja jagada kaheksa kaarti ja jätta ühe kaardi tühjaks, et rühm ise saaks sinna sobiva õiguse kirjutada.
Pange väitekaardid kübarasse ja paluge osalejatel järjest üks kaart välja võtta ning sellest ühe minuti jooksul rääkida. Seda meetodit on lähemalt kirjeldatud harjutuse „Üks minut” (lk 199) juures.
Paluge väikestel rühmadel kirjutada lühijutt või esitada väike rollimäng mõnest olukorrast, mis seostub valitud artiklitega. Teise variandina võib loo/rollimängu aluseks võtta mõne meedias kajastatud sündmuse: midagi filmis või teatris nähtut, raamatust või ajakirjast loetut. Rollimängu võib alustada teatud juhtumist, mille järel osalejad püüavad improviseerida lahendusi või võimalusi konkreetselt selliste