Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autoridЧитать онлайн книгу.
maailmasõja ajal Euroopas ja mujal toime pandud tohututele inimõiguste rikkumistele.
Inimõiguste edendamine tähendab ühtlasi inimõigustealase hariduse edendamist. Investeeringud inimõigustealasesse haridusse kindlustavad igaühe tulevikku; lühiajaliste huvide nimel tehtud kärped hariduses põhjustavad pikaajalist kahju.
Aastal 1985 esitas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee liikmesriikidele soovituse R (85) 7 koolides inimõiguste õpetamise ja õppimise kohta. Soovituses rõhutati, et kõik noored peaksid inimõigusi tundma õppima ühe osana ettevalmistusest eluks pluralistlikus demokraatlikus ühiskonnas.
Soovitusele anti tugevam alus Euroopa Nõukogu teisel tippkohtumisel (1997), kus liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid otsustasid „käivitada demokraatliku kodanikuhariduse algatuse eesmärgiga suurendada kodanike teadlikkust oma õigustest ja kohustustest demokraatlikus ühiskonnas”. Järgnenud demokraatliku kodanikuhariduse projekt aitas oluliselt edendada ja toetada demokraatliku kodanikuhariduse ja inimõigustealase hariduse lisamist koolisüsteemidesse.
Noorte inimõigustealase hariduse programmi algatamine ning esmalt Kompassi ja hiljem Compasito tõlked aitasid omakorda kaasa inimõigustealase hariduse tunnustamisele, eriti mitteformaalse hariduse ja noorsootöö kaudu.
Aastal 2010 võttis Ministrite Komitee soovitusega CM/Rec (2010) 7 vastu Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse harta. Hartas kutsutakse liikmesriike üles lisama kodanikuharidus ja inimõigustealane haridus tasemehariduse õppekavadesse alus-, põhi- ja keskhariduse tasemel nii üld- kui kutsehariduses. Samuti soovitatakse liikmesriikidel toetada „valitsusväliste organisatsioonide ja noorteorganisatsioonide tegevust kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse vallas, eriti mitteformaalses hariduses. Neid organisatsioone ja nende tegevust tuleks tunnustada haridussüsteemi väärtusliku osana, võimaluse korral toetada neid vajaminevaga ning kasutada täielikult ära oskusteavet, mida nad saavad kõigis õppevormides pakkuda.”
Liikmesriigid peaksid võtma eesmärgiks „anda igale inimesele oma territooriumil võimalus saada kodanikuharidust ja inimõiguste haridust”.
Harta kohaselt peaks inimõigustealast haridust käsitlevate riiklike poliitikate ja õigusaktide eesmärk olema „anda igale inimesele oma territooriumil võimalus saada kodanikuharidust ja inimõiguste haridust”. Hartas nähakse ette inimõigustealase hariduse eesmärgid ja põhimõtted ning soovitatakse seire-, hindamis- ja uurimistegevusi. Hartale on lisatud seletuskiri, milles esitatakse üksikasju ja näited harta sisu ja praktikas kasutamise kohta.
Euroopa Nõukogu rõhutas inimõigustealase hariduse rolli inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel veelgi 1999. aastal inimõiguste voliniku ametikoha loomisega. Voliniku ülesanne on „edendada inimõigustealast haridust ja teadlikkust”, abistada liikmesriike inimõiguste standardite rakendamisel, võimalike õiguslike ja praktiliste kitsaskohtade kindlakstegemisel ning anda nõu inimõiguste kaitse küsimustes üle kogu Euroopa.
Oma ülesandeid täites pöörab volinik erilist tähelepanu inimõigustealasele haridusele, lähtudes seisukohast, et inimõigusi saab teostada üksnes juhul, kui inimesed on oma õigustest teadlikud ja oskavad neid kasutada. Seetõttu on inimõigustealane haridus Euroopa inimõiguste standardite rakendamisel keskse tähtsusega. Volinik on mitmetes aruannetes palunud riikide ametiasutustel inimõigustealast haridust tugevdada. Kooliõpilastele ja noortele, samuti õpetajatele ja valitsusametnikele tuleb õpetada, kuidas edendada sallivust ja teiste inimeste austamist. Seisukohavõtus „Inimõigustealane haridus on prioriteet – vaja on rohkem konkreetseid tegusid”5 ütles volinik, et „hariduses on rohkem tähelepanu pööratud õpilaste ettevalmistamisele tööturu jaoks ning vähem on arendatud elulisi toimetulekuoskusi, mis hõlmavad ka inimõiguste väärtustamist”. Vaja on nii „inimõiguste õpet hariduse kaudu” kui ka „inimõiguste praktiseerimist hariduses”.
Inimõigustealase hariduse õiguse edendamine Euroopa Nõukogus on seega mitmeid valdkondi hõlmav sektoriülene tegevus.
Euroopa Nõukogu koordineerib oma tegevust inimõigustealase hariduse valdkonnas teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, sh UNESCO, ÜRO inimõiguste ülemvolinik, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Samuti on ta tegutsenud ÜRO inimõigustealase hariduse maailmaprogrammi piirkondliku koordinaatorina.
Euroopa Wergelandi keskus
Norras Oslos asuv Euroopa Wergelandi keskus on kultuuridevahelise mõistmise, inimõiguste ja kodanikuhariduse ressursikeskus. Keskus loodi 2008. aastal Norra riigi ja Euroopa Nõukogu koostööprojektina. Põhilised sihtrühmad on haridustöötajad, teadlased, otsustajad ja teised inimesi mõjutavatel kohtadel töötavad isikud.
Wergelandi keskuse tegevusalad:
• õpetajakoolitajate, õpetajate ja teiste haridustöötajate koolitamine;
• uurimis- ja arendustegevus;
• konverentsi- ja võrgustamisteenused, sh veebipõhine ekspertide andmebaas;
• elektrooniline platvorm teabe, õppematerjalide ja heade tavade levitamiseks.
www.theewc.org
Euroopa Liit
Aastal 2007 asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) peab nõuandva asutusena kaasa aitama Euroopa Liidus (EL) elavate isikute põhiõiguste kaitsmisele. Austrias Viinis asuv FRA on Euroopa Liidu sõltumatu organ, mille eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele, kui need rakendavad ühenduse õigust. Samuti on FRA ülesanne suurendada avalikkuse teadlikkust Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas määratletud põhiõigustest, mille hulka kuuluvad ka inimõigused.
www.fra.europa.eu
Euroopa Liidu noorteprogrammides on aastate jooksul erilist tähelepanu pööratud võrdsusele, kodanikuaktiivsusele ja inimõigustealasele haridusele. Näiteks programm „Euroopa Noored” (2007–2013) hõlmas järgmisi prioriteete, mis kõik on tihedalt seotud ka inimõigustega:
• Euroopa kodakondsus, teadvustada noortele, et nad on lisaks oma riigile ka Euroopa kodanikud;
• noorte osalus, toetada noorte kaasamist demokraatlikku ellu;
• kultuuriline mitmekesisus, suurendada austust inimeste kultuurilise päritolu vastu ning võidelda rassismi ja ksenofoobia vastu;
• kaasamine, tagada vähemate võimalustega noortele võimalus osaleda Euroopa Liidu noorteprogrammides.
Paljud noorteprogrammide raames läbi viidud noorteprojektid põhinevad mitteformaalsel õppel ning annavad noortele olulisi võimalusi inimõiguste alusväärtuste ja inimõigustealase hariduse avastamiseks.
1.6 Noortepoliitika ja inimõigustealane haridus
Euroopa Nõukogu on pikka aega tegelenud noorte kaasamisega Euroopa ühiskonna arendamisse ning on käsitanud noortepoliitikat selle töö lahutamatu osana. Esimesed noortejuhtide tegevused korraldati 1967. aastal ning 1972. aastal loodi Euroopa Noortekeskus ja Euroopa Noortefond. Alates sellest ajast on Euroopa Nõukogu ja noorte suhted pidevalt arenenud. Noored ja noorteorganisatsioonid on olnud organisatsiooni ja Euroopa elus olulised kaasalööjad ja partnerid. Noored ja nende organisatsioonid on alati arvestanud Euroopa Nõukogu toetusega ning nõukogu omakorda on saanud tugineda noortele näiteks endiste kommunistlike riikide demokratiseerimisel, rahu kindlustamisel ja konfliktide muundamisel, samuti rassismi, antisemitismi, ksenofoobia ja sallimatuse vastu võitlemisel. Euroopa pehme ja sügav julgeolek ei oleks mõeldav ilma inimõigustealase hariduse ja demokraatliku osaluseta.
Euroopa Nõukogu noortepoliitika eesmärk on „anda noortele, st tüdrukutele ja poistele, neidudele ja noormeestele võrdseid võimalusi ja kogemusi, mis võimaldavad neil arendada ühiskonnaelus täielikult osalemiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi”.6
Anda