Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autoridЧитать онлайн книгу.
postkaardisuuruseid paberilehti, kuhu nad saavad lühidalt üles märkida erinevad argumendid, mida nad peavad esitama.
Võite tõstatada ka küsimuse, kas pluralism või sõnavabadus peaks olema sallivas ühiskonnas kuidagi piiratud. Kas näiteks fašistlikud või marurahvuslikud meeleavaldused peaksid olema lubatud?
Soovitusi jätkutegevusteks
Kui tahate lähemalt uurida seda, kuidas arvamusi kujundatakse ja muudetakse, eriti meedia mõjul, võite kaaluda harjutust „Esilehekülg” (lk 181).
Kui tahate edasi mõelda inimeste seisukohtade ning nende ettekujutuste ja stereotüüpide vahekorrale, võite läbi viia õppepaketi All Different – All Equal harjutuse „Cultionary” (Kultuurinägemus).
Ideid tegutsemiseks
Kui valisite aruteluks valimiste kohustuslikkust käsitleva väite, võite seda edasi arendada kogukonnas läbi viidava valimiskäitumise küsitlusega, vt harjutust „Hääletada või mitte hääletada?” (lk 306).
Lisateave
19. septembril tähistatakse valimisõiguse päeva. Sel päeval 1893. aastal anti Uus-Meremaal naistele valimisõigus ning sellest sai nõnda maailma esimene riik, kus viidi sisse üldine valimisõigus.
Jaotusmaterjal
Väiteid aruteluks
• Meil on moraalne kohustus valimistel hääletada.
• Me peame täitma kõiki seadusi, isegi kui need on ebaõiglased.
• Demokraatlikus ühiskonnas on kogu võim ainult poliitikute käes.
• Iga rahvas väärib oma valitsejaid.
• Kodanike kohustus on kontrollida valitsuse igapäevast tegevust.
• Sõnavabadus tähendab seda, et ma võin öelda kõike, mida ma tahan.
• Neonatside parteid tuleks keelustada.
• Äärmuslastel ei tohiks lubada avalikult esineda.
• Valimas käimine peaks olema kohustuslik.
• Kooli õpilasesinduse esindajate valimisel pole mõtet hääletada, sest õpilasesindus ainult diskuteerib ja annab soovitusi, aga ei saa vastu võtta siduvaid otsuseid.
Õiguste eest võitlejad
See on ideaal, mille teostamise nimel ma elan. Ent kui tarvis, olen nõus selle ideaali eest ka surema.
Teemad
• Üldised inimõigused
• Meedia
• Kodakondsus ja osalus
Raskusaste Tase 2
Rühma suurus Piiramatu (väikestes rühmades 3–4)
Aeg 60 minutit
Ülevaade Harjutuses kasutatakse teabekaarte, et suurendada osalejate huvi inimõiguste eestvõitlejate vastu. Arutletakse järgmiste küsimuste üle:
• poliitilised repressioonid;
• 20. sajandi inimõiguste eestvõitlejad;
• võitlus õiguste eest eri riikides
Seotud õigused
• Õigus mõtte-, arvamus- ja sõnavabadusele
• Õigus võrdsusele seaduse ees ja õiglasele kohtumõistmisele
• Piinamise ja alandava kohtlemise keeld
Eesmärgid
• Saada teadmisi mõnede isikute kohta, kes on eri riikides inimõiguste eest võidelnud
• Arendada info töötlemise ja korrastamise, koostöö ja rühmatöö oskusi
• Suurendada lugupidamist, vastutustunnet ja huvi inimõiguste suhtes
Materjalid
• Üks 30 kaardist koosnev komplekt iga väikese rühma kohta
• Käärid
• Ümbrikud
• Soovi korral: liim ja papitükid kaartide taha kleepimiseks
Ettevalmistus
• Paigutage mööbel ruumis nii, et osalejad saaksid töötada väikestes rühmades.
• Valmistage igale väikesele rühmale ette üks lk 170 esitatud kaartide komplekt.
• Lõigake kõik komplekti kaardid välja, segage neid ja pange ümbrikku. Oluline on jälgida, et eri komplektide kaardid segamini ei läheks.
Juhised
1. Paluge osalejatel moodustada 3–4-liikmelised rühmad. Andke igale rühmale üks kaardikomplekt.
2. Paluge neil kaardid põrandale laotada, esikülg all.
3. Selgitage, et kaartidel on kirjeldatud kuue inimõiguste eestvõitleja elusündmusi. Rühmade eesmärk on seostada need sündmused õige inimesega ja panna kokku igaühe lühielulugu.
4. Selgitage, et iga vaadeldava inimese kohta on komplektis viis kaarti, millest igaüks on tähistatud erineva tähega: A, B, C, D ja E.
5. Öelge, et rühma liikmed peaksid võtma kordamööda igaüks ühe kaardi, kuni kõik kaardid on üles korjatud.
6. Andke osalejatele mõned minutid aega, et igaüks saaks oma kaardid vaikselt läbi lugeda.
7. Seejärel andke rühmadele vabad käed. Iga rühm võib ise välja mõelda põhimõtted, mille alusel iga isiku elust pilt kokku panna. Selleks läheb neil vaja umbes 15–20 minutit.
8. Kutsuge kõik kokku suurde rühma ning paluge ühe rühma esindajal oma sõnadega tutvustada ühte vaatlusalust isikut. Seejärel paluge teise rühma esindajal tutvustada mõnda teist isikut, kuni kõik isikud on läbi võetud ja iga rühm saab kontrollida, kas nad on oma kaardid õigesti paigutanud.
Analüüs ja hindamine
1. Kui lihtne või raske see harjutus oli ning milliste põhimõtete alusel eri rühmad oma kaarte sorteerisid?
2. Millistest isikutest olid osalejad juba varem kuulnud ja millistest mitte? Mis võiks olla põhjuseks, et nad mõnest inimesest midagi ei teadnud, samas kui mõni teine oli hästi tuntud?
3. Kas kaartidel olevates faktides oli midagi üllatavat? Mis oli kõige šokeerivam või kõige muljetavaldavam?
4. Paluge osalejatel valida üks tsitaat, mis väljendab kõige paremini nende endi mõtteid: kuidas nad enda arvates oleksid ise samas olukorras käitunud?
5. Milliste konkreetsete inimõiguste tagamist need eestvõitlejad nõudsid?
6. Kas „kangelaslikkus” on inimõiguste kaitsmiseks sobiv või sobimatu strateegia? Millised on inimõiguste rikkumise ohvrite käsutuses olevad tegutsemisvõimalused?
Nõuandeid korraldajatele
Kõigi vaadeldavate isikute kohta on saada suures koguses teavet ning kaartidel esitatud lühielulood annavad neist ainult väga pealiskaudse (ja subjektiivse) pildi. Lisaks oleks võinud siia nimekirja lisada veel sadu inimõiguste eestvõitlejaid.