"Ma pole kunagi tahtnud olla luuletaja – kirjanik küll, ent mitte luuletaja. Aga vahel luuletused lausa ise tulevad. Sagedamini juhtub seda hetkeil, kui olen millestki vapustatud. Siis võib paari tunni vältel üksteise järel meelele kerkida kümneid ja kümneid luuletusi, mis tuleb üksnes üles kirjutada. Niisugusele puhangule võib järgneda aastatepikkune periood, kui ainuski uus luuletus ei turgata mõtteisse." Nii ütleb oma kolmanda luuleteose kohta autor Siiri Pärkson.