Jätkub esimesest raamatust tuntud tegelaste elukäigu jälgimine, keskseks kujuks tõuseb seekord psühhiaater dr. Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suheteni. […] “Sul on hysteria naturalis,” kuulutas Karl. Kuulutas seda miskipärast karmilt ja süüdistavalt. “Muidugi mõista,” vastas tädi tõsiselt. Ning tegi siis täiesti ootamatult Karlile silma. See, kuidas ta seal istus, jälle uhke nagu Seeba kuninganna, mis sest, et ta uhkeid pitsidega aluspükse viiv tagasi terve ilm oleks võinud imetleda, jälle tähtsust ja enesekindlust täis, ajas Karlile naeru peale: “Oled ikka üks va…” Milline “va” – see jäi Karlil ütlemata. […]
