Džentelmenid. Paavo KivineЧитать онлайн книгу.
… ja ma ei ütleks, et üks naisterahvas niipalju mõistmist vajab, kui just noore mehe…
ALEX: … kui sa oled juba eas, kus sul mõistus on lõpuni välja arenenud ja…
MAX: … ja kui mõned asjad on juba lõplikult üle arenenud, mis mõnel nooremal on alles täies…
ALEX: … siis mõistab iga naisterahvas, kellega ikka tasub…
MAX: … ja kellega kohe mitte mingil juhul ei tasu –
(Näitsik lahkub.)
ALEX: … Noh, ja see sinu vaevateekond?
MAX: Ah see?.. No käime, käime… Kuule, kas see ei olnud mitte Agatha Christie, kes ütles, et naisterahvale mahub korraga pähe üksainus mõte?
ALEX: Võis olla küll. Ainuke peaga naine, keda mina tean.
MAX: Ja kui see üks mõte on naisterahva peas pesa teinud, siis on laibad taga.
ALEX: Nojah, eks tema tea muidugi. Igas romaanis tapab paar tegelast ära. Sihuke vinge vanaeit.
MAX: Nii me siis käisimegi, naisel peas üksainus mõte: nüüd mehele ülikond, nüüd mehele ülikond… Lõpuks ostsimegi ära.
ALEX: Ülikonna?
MAX: Ei. Naisele kostüümi.
ALEX: Mis!..No aga –
MAX: Kohe seletan. Lähme koju, naine paneb teise selga… ja hakkab nutma: käis tagurpidi otsas! Kes süüdi? Mina! Miks ma ei märganud, miks ei öelnud? Katsun seletada: kallis naine, ja-jah, süüdi muidugi, aga sa kuula vähemasti. Sa olid mind kolm tundi programmeerinud ülikonna peale ja ma ei saanud arugi, kui äkki oli kostüümipamp näpus. Mis on ju tore, aga miks sa ta nii kähku ära rabasid, miks sa korrakski peale ei vaadanud? Sellepärast, et oli viimane, nuuksub tema, sellepärast, et muidu oleksin tast ilma olnud, kas sa aru ei saa!
ALEX: Just nende loogika! Raba aga ära, millele veel jõuab küüned külge ajada… Viimane! Mees ei võta iial viimast, mida keegi teine pole tahtnud. Kas sina võtaks tantsima selle, kes on viimasena pingi peale istuma jäänud?
MAX: Aga naine kahmib kokku kõik, mis näeb. Olgu siis mehed või kostüümid. Pärast ei tea, mis nendega peale hakata…
ALEX: Mis lõpuks sai?
MAX: Noh, nuttis seal. Mul muidugi kaksipidised tunded. Ühelt poolt hea meel, et ülikonna-karikas sedapuhku mööda läks, aga teiselt poolt – ega see oma naise nutt teab mis Eurovisioon ka ei ole. Soovitasin: ära nüüd riiet päris läbi leota, pärast ei võta pood enam tagasi ka… Viskas mulle vastu pead.
ALEX: Noh, riie on pehme…
MAX: Pehme… Mis mõttes?
ALEX: Võrreldes sellega, kui kingadega saad.
MAX (naerdes): Kuule, seda lugu tahaks kuulda.
ALEX: Noh, mis seal ikka… Tavaline lugu. Läksime naisele kingi ostma.
MAX: Mis ta sinust kaasa vedas?
ALEX: Kurat seda teab! Alguses ei saanud aru, aga pärast oli juba hilja. Noh, siseneme kingapaleesse. Klaas, liftid üles-alla, muusika, tulede mäng, paljad sääred – täielik Hitchcock. Ühesõnaga situatsioon, kus mehe päästab üksainus strateegia: nagu ta küsib, kuidas on, kuidas istub, ütle kohe: VÕTA ÄRA! Vapustav, just sinule mõeldud, raba ära! Siis võib näkata, et pääsed vähemaga.
MAX: Võib, aga kindel ei ole. Pead olema usutav. Pole põrmugi paha, kui repliiki enne kodus harjutad. (Teeb žesti, hüüab: „Võta ära!”)
ALEX: Nojah, eks ma hüüdsingi. Aga vale koha peal. Naine ei olnud veel pilku riiulitele fokuseerinud, rääkis alles kellegagi lõbusasti juttu, kui mina karjatasin: „Võta ära!” Tuli välja, et see oli ta meestuttav… Mõistad situatsiooni? Täielik mänguline fiasko!.. Mis seal enam, pärast omaväravat pole muud kui kannata lõpuni.
MAX: Ja moraalsetele kannatustele lisatakse finantsilised.
ALEX: Jah. No kus siis läks alles valimiseks! Ise tead, et naised ei suuda kahe asja vahel kah valida, seal aga oli kingi musttuhat.
MAX: Naised ei suuda isegi kahe mehe vahel valida, mis seal kingadest rääkida.
ALEX: Kuigi igaüks teab, et neid on ainult kahte sorti: mustad ja need teised.
MAX: Mis seal valida peaks olema?
ALEX: Aga nemad ei leia ilmaski seda õiget.
MAX: Meest?
ALEX: Jah. Ei. Kingi.
MAX: Kuigi terve pood on neid maast laeni täis!
ALEX: Kuigi terve linn on poode täis!
MAX: Aga naine – tema ei leia.
ALEX: Tema ütleb ikka: Minule, näed, kohe ei ole!
MAX: Meest?
ALEX: Jah. Ei. Kinga.
MAX: Mina küll ei mõista, kuhu see lõputu kingalaar viimaks pannakse?
ALEX: Või mis kuradi jalg see niisugune peaks olema!
MAX: Ja lõpuks –
ALEX: Ja lõpuks, miks pean mina kogu seda draamat kaasa tegema?
(Paus.)
ALEX: Jah. Alles pärast poeskäiku mõistad, mis tähendab olla abielumees.
MAX: Pärast seda vaatad loomaaias kaamelit nagu lähisugulast.
ALEX: Mõistad sedagi, mis pärast jalgpallimängu juhtub.
MAX: Absoluutselt!.. Mis siis juhtub?
ALEX: No ma mõtlen seda, et kui oled välismaal ja sinu meeskond on kaotanud ja kui sa siis lähed kambaga ja lööd paar tosinat akent sisse. Et see on täiesti arusaadav.
MAX: Aa… Nojah, loomulikult. Aga mis sul muud üle jääbki? Muid argumente ju pole. Vähemalt mingigi revanšš!
ALEX: Mitte ainult! Naised lõhuvad nõusid, kui neil muid argumente enam ei ole. Meestel on midagi muud taga kui naistel.
MAX: Muidugi on meestel midagi muud taga. Sa mõtled… midagi sügavamat?
ALEX: Midagi palju sügavamat. Mehed löövad poeaknaid sisse sellepärast, et miski sisimas ütleb: see siin on sinu naise liitlane ja sinu vaenlane number üks – anna nüüd kuradile, nii et teab!
KOOS: Naised…
VI pilt
JUTT
MAX: Kuule, Alex, kas sina oskad seletada, miks on naisterahva jutt nii ääretult vastik kuulata?
ALEX: Loomulikult. Sellepärast, et sul endal on siis võimatu suud avada.
MAX: Just! Ole nagu tumm leilis.
ALEX: Tajud õhu võnkumist, kuuled mingeid häälikuid, mingit kõma ja ongi kogu lugu.
MAX: No hea küll, et Brasiilia on tulnud juba viiel korral maailmameistriks ja Inglismaa ainult ühel…
ALEX: … aga see naiste jutt…
MAX: … see on veel õudsem välja kannatada.
ALEX: Max, kui vana sa õieti oled?
MAX: Kui vana? Kolmkümmnend viis. Mis siis?
ALEX: Noo?.. Ära märgi, mõistuse järgi ütleks… Hea küll. Vaata, mina olen elus niipalju naiste juttu kuulnud, et… et kohe olen. Aga miks ma selle juures nii hea välja näen, ütle? Ma ütlen parem ise. Sellepärast, Max, et mul on kuldne reegel: las räägivad! Las aga räägivad.
MAX: Alex, mõtle ka, mis sa suust välja ajad! See on ju kapitulatsioon!
ALEX: Kapitulatsioon… Max, see on kõige peenem strateegia üldse! Ilma selleta oleksime juba neandertallastega ühes massihauas. Keegi sordiks praegu meie konte. Vaataks, et näe, üks on olnud päris kobe eksemplar, aga ei tea, mille kätte see teine küll suri, et nii vilets välja