Rolling Stones. Philip NormanЧитать онлайн книгу.
ilmuvas arvamusveerus, et „nad on suurepärane ja lustakas seltskond, kes riietub vabal ajal väga puhtalt ja maitsekalt”. Oldham hoolitses selle eest, et nad teeksid kõike, mida fännid ootavad: poseeriksid noorsooajakirjade värvivaestel plakatitel ühesugustes nahkvestides või hüppaksid tolatsevas Beatlesi-stiilis üheskoos õhku. Nende riided – eriti Brian Jonesi omad – pälvisid arutult palju tähelepanu. Nagu teisedki bändid täitsid nad New Musical Expressi „Elujoonte” rubriigi ankeedi, tempides vastuseid sarkasmi ja pisivaledega. Mick Jagger („sündinud 1944”) nimetas oma lemmikvärvidena punast, sinist, kollast, rohelist, roosat, musta, valget ja lemmikrõivastena „minu isa omi”. Keith Richardi sõnul oli ta sünniaasta 1944, vanemate nimed Boris ja Dirt, lemmiknäitleja Harold Wilson, ebameeldivused peavalu, konnasilmad, vistrikud, gangreen. Brian Jones („sündinud 1944”) ütles oma õe nime olevat Hašiš ja ta pidas suurimaks karjäärihüppeks vanemate juurest ärakolimist. Ja ehkki Bill Wyman vähendas oma vanust kõige rohkem – viis aastat –, tunnistas ta oma abikaasa Diane’i ja nelja-aastase poja Steveni olemasolu. Ainult Charlie Watts ei valetanud ei vanuse ega hobide asjus: „vanaaegsete tulirelvade kogumine ja kipskujude voolimine”.
„Teismeliste hääle” kurikuulsust ei olnud enam vaja tagant õhutada. 27. märtsil teatas Daily Mirror artiklis „Lõigake oma rollingud biitliteks”, et ühe Coventry poistekooli üksteist õpilast olid koolist rollingute soengu matkimise pärast välja visatud. Direktor oli nõus nad tagasi võtma alles siis, kui nad saabuvad kooli „korralikult lõigatud juustega – nagu biitlitel”.
1964. aasta aprillis olid nad olnud nii pikalt ühtejärge tuuril, et kui Bill Wyman jõudis lõpuks koju, pidas ta oma koer teda murdvargaks ja üritas hammustada.
Bill oli koos naise ja pojaga kolinud korterist Farnborough’s asuvasse tagasihoidlikku majja. Ta oli bändi silmatorkavalt vanim mees, kes pidi vaagima ühelt poolt tähestaatusega kaasnevaid rõõme ja teiselt poolt vajadust toetada perekonda ja tasuda hüpoteeklaenu. See oli vaevu võimalik palga eest, mida maksis rollingutele Eric Easton, kes ise ootas Decca väljamakseid – mis pidid nende lepingu kohaselt toimuma kuni aasta jooksul pärast tegelikku plaadimüüki. Kui Bill koju sõitis, oli ta samasuguses meeleolus nagu mõni ületöötanud kaubareisija – selle vahega, et tema polnud teeninud vahendustasu.
Mick, Keith ja Brian olid Edith Grove’i korterist ära kolinud ja asunud elama eraldi. Üks selle põhjuseid näis olevat Briani lõpmata keeruline armuelu. Nüüd oli ta väga lähedastes suhetes ilusa noorukese modelli Linda Lawrence’iga ega tahtnud midagi kuuldagi Pat Andrewsist ega väikesest Julianist. Kõigest paari kuu pärast seisti taas silmitsi paratamatuga: Linda avastas, et on lapseootel.
Mick ja Keith jagasid Andrew Loog Oldhamiga tolle Põhja-Londonis Willesdenis asuvat korterit. „Meil oli kolme peale kaks tuba,” räägib Oldham. „Ja vannituba oli ühine. Ausalt, see oli üsnagi vaikne kohake. Pool pudelit veini oli selles korteris juba suur asi. Ja üldse, kõik me kolm hakkasime paika loksuma.”
Mick Jagger hakkas paika loksuma – selle fraasi viiekümnendatele omases helges tähenduses – koos Chrissie Shrimptoniga, kes oli Jean Shrimptoni, Vogue’i ja värviliste pühapäevalehtede uue kuulsa kaanetüdruku seitsmeteistkümneaastane õde. Aasta varem oli Chrissie vaadanud ühes Maidenheadi keldriklubis Rolling Stonesi esinemist ning pärast kontserti oli sõbratar julgustanud teda minema Jaggeri juurde ja paluma end suudelda. Seesugune sundimatu suhtlemine oli iseloomulik nii Chrissie Shrimptoni taolisele kuuekümnendate aastate uut tüüpi tütarlapsele kui ka Mick Jaggerile, kellest kujunes peagi samasugune kuuekümnendatele tüüpiline noormees. Mick suudles teda ja kutsus hiljem Windsorisse kinno.
Chrissie isa oli Buckinghamshire’is asuva High Wycombe’i väikelinna jõukas ehitusettevõtja, kellele kuulus ruumikas maja ning talukoht paar miili eemal. Härra Shrimptonile ei meeldinud esiti sugugi see luider ja vinniline poiss, kelle ta tütar oli ühelt naabruskonna muusikaklubidesse tehtud retkelt endaga kaasa toonud. Chrissie vanemaid lepitas siiski tõik, et LSE üliõpilasena oli Mick Jagger tavalisest popbändi tüübist pea jagu üle. Ja härra Shrimpton, ennast ise üles töötanud mees, nagu ta oli, adus, et nende juuste, vistrike ja torssis huulte varjus on peidus terane ja kaalutlev mõistus.
Ehkki Chrissie ei olnud oma õe Jeani moodi jahedalt, klaarilt ilus, oli ta Micki Dartfordi-aegsete sõbrannadega võrreldes ometi igas mõttes edasiminek. Haldjaliku välimuse juures oli tal jõuline ja sirgjooneline loomus, mille Mick õige pea oma külma ja hoolimatu suhtumisega proovile pani. Nende armulugu saatsid algusest peale tülid, millest ühele oli Crawdaddy klubi juures peale sattunud ka Andrew Loog Oldham.
Kõigest hoolimata oli nende armastus sageli ehedalt õnnelik ja nad kavandasid abielluda kohe, kui Mick hakkab teenima küllalt palju, et naist üleval pidada. See oli aeg, kui ta veel plaanis lõpetada majandusstuudiumi ning leida korraliku ameti äris või – nagu ta oli kord Chrissie isale ütelnud – ehk lausa poliitikas.
Shrimptonite pere oma ruumika maamajaga pakkus Mick Jaggerile esimest sammu Dartfordi äärelinnaelust ülespoole. Veelgi köitvam oli aga Chrissie kuulsa õe kaudu kujunenud side moeka noore Londoniga: David Bailey, Mary Quanti, Sunday Timesi ja mainekate klubidega. Kuigi Chrissie õppis tollal sekretäride koolis, käis tema nimi aeg-ajalt läbi ka Jeanist kirjutatud lehelugudes. Mick, kes polnud toona isegi mitte poolkuulus, armastas kujutleda, kuidas nende armulugu annab ainest ajalehtede kuulujuturubriikidele. Ja nii ta siis jagaski Põhja-Inglismaa kino külmal tagatrepil provintsireporteritele antud tuuriintervjuus vihjeid, kallutades samal ajal huulile Pepsi-pudelit ja nohistades rammestavas gripis, mis oli tabanud tervet bändi. „… kõik need valed, mis on kirjutatud minust ja Chrissie Shrimptonist …”
Kui paksus valges palmikutega kampsunis Mick Jagger hindas oma uniste laugude alt intervjueerija odavat pintsakut ning teatas ühe või teise küsimuse peale, et „see on liiga mõttetu teema, et sellest rääkida”, oli ta teistest rollingutest silmatorkavalt erinev. Eraelus paistis ta neist kõige seltsimatum, Brian Jonesistki sõjakam kodu ja kasvukeskkonna vastu mässaja. Joe ja Eva Jagger ei kuulnud Dartfordis temast nädalate kaupa sõnakestki. Seevastu Keith pidas Doris Richardsiga ühendust ja saatis talle külluslikult kingitusi, et rõõmustada tema ekstsentrilist hinge. Pojaliku kiindumuse ehedaim näidis Charlie Watts kostitas ema igal reedeõhtul ustavalt kohvi ja koogiga. Kui ta juhtus ostma kooki ka pruudile, noppis ta sealt pähkli ära ja pani selle ema omale, et too saaks kaks tükki.
Neil päevil püüdsid mõned inimesed Mickile veel mõistust pähe panna, et ta ei tõukaks oma väga meeldivaid, olgugi võib-olla ka äärmiselt tavalisi vanemaid endast eemale. Paul McCartney rääkis temaga sel teemal pikalt, kui biitlid ja rollingud käisid ühel ööl koos väljas aega veetmas. McCartney sai oma lesestunud isaga – ja üldse vanemate inimestega – hästi läbi ning teda häiris siiralt Micki jonnakas jutt, et vanemad on mõttetud, kui Pauli arvates oli asi just vastupidi. Micki silmis näis mõttetu olevat kõik, mis ei lisa sära tema veel väljakujunemata imagole.
Jaggeri-taolisele sündinud matkijale olid nood ühised kontserdituurid suurte Ameerika staaridega otsekui popiidoli käitumise kiirkursus. Ta oli vaadanud Everly Brothersit, kes laulsid teineteisele nagu kudrutavad kiharpäised eneseimetlejad. Ta oli näinud Little Richardit, rock’n’roll’i meistrit, kelle muusika oli olnud soo mõttes alati kummaliselt kahetine ja kes nüüd oli hakanud kasutama täielikku make-up’i kuni küünte lakkimiseni. Just Little Richardi tuuri ajal küsis Jagger Liverpooli muusikult Lee Curtiselt, kuidas saaks ta välja kujundada omaenda teatraalse grimmi. Curtise vend Joe Flannery pani ta istuma lavatagusesse garderoobi ja näitas, kuidas kasutada näitlejate jumestusvahendeid.
Chrissie Shrimpton, kes oli jälginud Jaggeri aina kasvavat eneseteadlikkust, pidas seda millekski enamaks kui pelgaks bändisisese demokraatia avaldumisvormiks. Mees kinnitas Chrissiele ikka, et see kõik on nalja pärast, et tema normaalne, mõistlik mina vaatab eemalt ja naerab, kui noored tüdrukud talle kiljuvad. Aga kui nad käisid koos väljas ja tütarlapsed sebisid nende ümber, võis Mick Chrissie suureks meelehärmiks teeselda, nagu ei olekski nad koos – ja lausa paluda tal eemale tõmbuda. Tõenäoliselt olid biitlid kaotanud ihalejaid, kui oli teatavaks saanud, et John Lennonil on naine. Andrew Loog Oldham väitis, et Micki imagole on parem, kui tal ei paista olevat kindlat pruuti.
Chrissie