Эротические рассказы

Vägivallatu suhtlemine. Marshall B. RosenbergЧитать онлайн книгу.

Vägivallatu suhtlemine - Marshall B. Rosenberg


Скачать книгу
Selle asemel jätkasin oma kõige professionaalsemal viisil: “Tänasel loengul õpime me suhtlemismeetodit, mis loodetavasti tuleb teile kasuks nii kodus kui ka oma sõpradega suheldes.”

      Ma jätkasin VVSi meetodi tutvustamisega, kuid tundus, nagu ei kuulaks seda keegi. Üks tüdruk soris oma kotis ning õngitses välja viili, millega hakkas täiest jõust küüsi viilima. Akna juures istuvad õpilased naelutasid oma pilgud aknaruutudele, nagu paeluks neid miski, mis toimub tänaval. Ma tundsin ennast järjest ebamugavalt, kuid ikka veel ei öelnud midagi. Lõpuks teatas üks õpilane, kellel oli kindlasti rohkem julgust, kui mina välja näitasin: “Sa lihtsalt ei salli mustanahalistega koos olemist, on ju nii?” Ma olin hämmeldunud, kuid taipasin kohe, mismoodi olin oma ebamugavustunnet varjates selle õpilase kujutlusvõimet ergutanud.

      “Ma olen tõesti närvis,” tunnistasin mina, “kuid mitte sellepärast, et te mustanahalised olete. Minu tunded on seotud sellega, et ma ei tunne siin kedagi, kuid tahtsin siia ruumi sisenedes, et mind aktsepteeritaks.” Oma haavatavuse väljendamine avaldas õpilastele väidetud mõju. Nad hakkasid minu kohta küsimusi küsima, endast lugusid jutustama ja VVSi vastu huvi ilmutama.

      Tunded versus mittetunded

      Inglise keeles tekitab segadust sõna “tundma”kasutamine kontekstis, kus pole mingit pistmist tegeliku tunnete väljendamisega. Näiteks lauses “Mulle tundub, et see ei olnud minu suhtes õiglane tehing” võiks sõnapaar “mulle tundub” olla asendatud täpsemate sõnadega “mina arvan”. Üldisemalt, tunded ei ole selgelt väljendatud, kui sõnale tundma järgnevad:

      a) sõnad et, nagu, justnagu:

      “Mulle tundub, et sina peaksid seda paremini teadma.”

      “Ma tunnen, nagu oleksin läbi kukkunud.”

      “Ma tunnen, just nagu elaksin koos seinaga.”

      b) asesõnad mina, sina, tema, nemad, see:

      “Ma tunnen, et ma olen pidevalt varnast võtta.”

      “Ma tunnen, et see on kasutu.”

      c) nimed või nimisõnad, mis viitavad inimesele:

      “Mulle tundub, et Amy on olnud päris vastutustundlik.”

      “Mulle tundub, et minu boss on manipuleerija.”

      Eraldame mõtted tunnetest.

      Teeme vahet sellel, mida me tunneme, ja sellel, mida me enda kohta mõtleme.

      Vastupidi, inglise keeles ei ole oma tegelikke tundeid väljendades vaja üldse kasutada sõna “tundma”. Me võime öelda “Ma tunnen ärritust” või lihtsalt “Ma olen ärritatud”.

      VVSis teeme me vahet sõnadel, mis kirjeldavad meie tegelikke tundeid, ja nendel, mis kirjeldavad seda, mida me enda kohta arvame.

      A. See, mida me enda kohta arvame:

      “Ma tunnen ennast kitarrimängijana küündimatuna.”

      Selles väites hindan ma oma võimeid kitarrimängijana, mitte ei väljenda oma tundeid.

      B. Tõeliste tunnete väljendamine:

      “Ma olen endas kui kitarrimängijas pettunud.”

      “Ma tunnen kitarri mängides kärsitust.”

      “Ma olen oma kitarrimängust masenduses.”

      Enda “küündimatuna” tundmise taga võib seega tegelikult olla pettumus, kannatamatus, masendus või mõni muu emotsioon.

      Teeme vahet sellel, mida me tunneme, ja sellel, kuidas meie arvates teised meie suhtes käituvad või reageerivad.

      Samuti on abi, kui eristada sõnad, mis kirjeldavad seda, mida teised meie arvates meie ümber teevad, sõnadest, mis kirjeldavad tegelikke tundeid. Järgnevad read on näited väidetest, mida võib kergesti pidada tunnete väljendamiseks; tegelikult paljastavad need laused pigem seda, kuidas teised meie arvates käituvad, kui seda, millised on meie tegelikud tunded.

      A: “Ma tunnen, et olen oma töökaaslaste silmis ebaoluline.”

      Sõna ebaoluline kirjeldab seda, kuidas minu arvates teised mind hindavad, mitte minu tõelisi tundeid, mida selles situatsioonis võiks väljendada nii: “Ma olen kurb”, “Ma tunnen ennast heitununa.”

      B: “Ma tunnen, et mind ei mõisteta.”

      Selles kontekstis annab sõnapaar “mind ei mõisteta” pigem hinnangu teise inimese arusaamistasemele kui tegelikele tunnetele. Sellises olukorras võib tunda ärevust, ärritust või mõnda muud emotsiooni.

      C: “Ma tunnen, et mind eiratakse.”

      Taas kord on tegemist ennekõike teiste tegude interpreteerimise, mitte selge tunnete kirjeldamisega. Pole kahtlust, et on olnud olukordi, kus oleme mõtelnud, et meile ei pöörata tähelepanu, ja tundnud selle üle kergendust, sest tahtsimegi omaette olla. Pole kahtlust, et on olnud ka neid kordi, kus oleme solvunud, arvates, et meile ei pöörata tähelepanu, sest oleksime tahtnud, et meid kaasa haarataks.

      Sellised sõnad nagu “eiratud” väljendavad pigem seda, kuidas me interpreteerime teisi, mitte meie tundeid. Sellised sõnad on näiteks:

      alahinnatud, alla surutud, alt veetud, ennekuulmatu, hirmutatud, hüljatud, iseenesestmõistetavaks peetud, kärbseid pähe aetud, manipuleeritud, nurka surutud, nähtamatu, petetud provotseeritud, raami surutud, rünnatud, sunnitud midagi tegema, soovimatu, toetuseta, umbusaldatud, vahele segatud, valesti mõistetud, vastutust kärbitud, ähvardatud, ärakasutatud, äratõugatud, üleolevalt koheldud, ületöötanud

      Tundesõnavara loomine

      Oma tunnete väljendamisele aitab kaasa pigem kindlatele emotsioonidele viitavate kui ähmaste ja üldiste sõnade kasutamine. Näiteks kui me ütleme: “Ma tunnen ennast hästi,” võib sõna “hästi” tähendada “õnnelikult”, “erutatud”, “kergendatud” jne. Sellised sõnad nagu “hea” ja “halb” raskendavad kuulajal kontakti saamist sellega, mida me tegelikult tunneme.

      Järgnev nimekiri on kokku pandud selleks, et aidata sul parandada oma tunnete sõnastamise võimet ja selgelt kirjeldada emotsionaalseid seisundeid.

      Kokkuvõte

      Teine iseenda väljendamiseks vajalik komponent on tunded. Kui me rikastame oma tundesõnavara sõnadega, mis aitavad selgelt ja täpsustatult oma emotsioone nimetada ja määratleda, saame üksteisega kergemini kontakti. Kui lubame endal olla oma tundeid väljendades haavatavad, võib see aidata kaasa konfliktide lahendamisele. VVS eraldab tõeliste tunnete väljendamise sõnadest ja väljenditest, mis kirjeldavad mõtteid, hinnanguid ja interpretatsioone.

Harjutus 2TUNNETE VÄLJENDAMINE

      Kui sa tahad teada, kas me oleme verbaalse tunnete väljendamise osas ühel meelel, siis tõmba ring ümber igale numbrile, millele järgnev väideväljendab verbaalselt tundeid.

      1. “Ma tunnen, et sa ei armasta mind.”

      2. “Ma olen kurb, sest sa lähed ära.”

      3. “Mind hirmutab see, kui sa nii ütled.”

      4. “Kui sa ei tervita mind, tunnen ennast mahajäetuna.”

      5. “Mul on hea meel, et sa saad tulla.”

      6. “Sa oled vastik.”

      7. “Mul on tunne, et ma tahaksin sind lüüa.”

      8. “Ma tunnen, et mind ei mõisteta.”

      9. “Ma tunnen ennast hästi tänu sellele, mis sa minu heaks tegid.”

      10. “Ma olen kasutu.”

      Siin


Скачать книгу
Books sex-story
Яндекс.Метрика