Jaht varjudele. Sari "Harlequin". Karen HarperЧитать онлайн книгу.
nagu „Miks ma ometi peaksin oma venna tapma?“ Nad kasutavad veenvat kõneviisi, tõotavad ja vannuvad, „Ma vannun,“ või „Olgu jumal mulle tunnistajaks.“ Nad kas jätavad detaile välja või räägivad liiga palju, tihti teemast mööda. Nii et kohtus, nagu te istungil nägite, teeb see minust eksperttunnistaja – loodetavasti usutava, kes suudab vandekohut veenda.“
„Nagu ma lähedalt ja isiklikult nägin,“ ütles Nick. Ta noogutas ja koputas sõrmenukkidega vastu lauda. „Te oleksite pidanud õigusteaduskonda minema. Ja see inimeste läbinägemine – ma üritan õppida niimoodi mõtlema. Võib-olla teete pärast seda St. A juhtumit mu kolleegidele advokaadibüroos õpitoa.“
„Ma teeksin pigem seda, kui läheksin St. Augustine’i, Nick, sest ma peaksin kodus olema. Pealegi lähevad mu arst ja õde marru, kui ma selle läbilastud käega lähiajal üle kolmesaja miili kaugusele lähen. Te ju ütlesite, et varsti, eks?“
„Kas tingimused sobivad?“ küsis Nick ikka veel naise ees lebavale paberile osutades.
„Oo jaa,“ ütles Claire. „Ja põiklevad inimesed vastavad küsimusele küsimusega.“
„Täppi,“ ütles Nick. „Ma pean teadma, et te lööte kaasa, enne kui ma kõigest räägin. Osa informatsioonist on konfidentsiaalne. Aga ma oleksin pidanud ütlema, et pakkumine katab ka majutuse ja toidu. Me peatume St. A-s Bayfront Hiltonis. Palatkasse ja Shadowlandi on vaja sõita, aga meil on mugavusi vaja. Ma sõidutan teid kohale, aitan teil end sisse seada, vestlused kokku leppida, tutvustan teid õigete inimestega, siis sõidan edasi-tagasi.“
„Te eeldate, et ma tulen teiega kaasa.“
„Kas siis ei tule? Jasmine vajab teie abi. Shadowlandi istandus samuti – mina vajan teie abi.“
„Arst peab mu kätt kontrollima, kui seal üle paari päeva läheb.“
„See pole probleem.“
„Nick, on küll probleem. Probleem on see, et pean tütre maha jätma, ehkki mu õe perekonnas on tal imetore. Ma pean täpselt teadma, kuidas ma liikuma pääsen, kui teid ei ole, sest ma ei saa praegu ühe käega turvaliselt autot juhtida. Ma võin arvutisse dikteerida, aga ma ei saa ühe käega eriti ka klaviatuuri kasutada. Lühidalt, mul on vaja mingit transporti ja digitaalset tuge.“
„Heck,“ pomises Nick.
„Mida? Te pole selle peale mõelnud?“
„Ei, Heck – Hector Munez, lühidalt Heck. Ta on mu South Shoresi arvutigeenius. Ma kavatsen teid sisse seada, sõidutada, aga tema aitab teid kõikide tehniliste asjadega ja sõidutab teid, kui mind ei juhtu seal olema. Ma tutvustan teid talle, enne kui me homme teele asume.“
„Homme? Ma ei saa!“
„Kõige hiljem ülehomme. Ma korraldan asjad parimal võimalikul viisil. Küll näete.“
Päike tuli pilvede tagant välja ja kallas nad üle valguse ja soojusega. Nende pilgud kohtusid ja jäid teineteisesse kinni. Hull, paha ja ohtlik tutvus …
Aga kas ei peaks mehele oma teistest piirangutest rääkima? Mitte seda, et tal on raske end isegi riidesse panna, ta ei saa ise rinnahoidjat kinni panna, aga sellega saab ta kuidagi hakkama. Nick pidi teadma, et nagu mingi pagana mudilane, pidi Claire saama tukastada, et ta pidi öösel magada saama. Ta pidi oma ravimeid annustama ja tasakaalustama. Ta oli seda kõike Jace’i eest varjanud ja kuna too oli nii palju ära – tegelikult oli ta nii enesekeskne –, oli naisel see mõnda aega õnnestunud. Aga see kõik oli põhjustanud tema hävingu, nende lahkumineku. Aga see oli lihtsalt äritehing, mitte ühine elu.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.