Kuu kroonikad 3: Cress. Марисса МейерЧитать онлайн книгу.

      peatükk

      Tüdruku satelliit tegi Maa ümber täisringi iga kuueteistkümne tunni järel. See oli vangikong, millega käis kaasas lõputult hingetuks võttev vaade – ääretud sinised ookeanid, rulluvad pilved ja päikesetõusud, mis süütasid oma valgusega pool maakera.

      Oma vangistuse alguses ei armastanud ta midagi rohkem, kui kuhjata padjad seina sisse ehitatud lauale, heita voodilinad üle ekraanide ja nõnda endale pisike alkoov valmistada. Ta teeskles, et ei ole üldsegi satelliidi pardal, vaid hoopis kapselhõljukis, mis on teel sinisele planeedile. Õige pea ta maandub ja paneb jala tõelisele mullale, tunneb tõelist päikesepaistet, tõmbab ninna tõelist hapnikku.

      Tüdruk põrnitses tundide viisi mandreid ja kujutles, mis tunne see võib olla.

      Ent vaadet Kuule vältis ta alati iga hinna eest. Mõnel päeval möödus ta satelliit nii lähedalt, et Kuu mattis terve vaatevälja enda alla ja tüdruku silm seletas selle pinnal hiiglaslikke läikivaid kupleid ja sillerdavaid linnu, kus elasid kuulased. Kus ka tema kunagi elas. Aastaid tagasi. Enne väljasaatmist.

      Lapsena hoidis Cress noil piinavalt pikkadel tundidel end Kuu eest varju. Mõnikord pages ta tillukesse pesuruumi ja viis juustesse keerukaid palmikuid punudes tähelepanu mujale. Või ronis käpuli laua alla ja laulis hällilaule, kuni unele suikus. Või mõtles endale hoopis välja vanemad ning kujutles, kuidas nad temaga muinasjutumaailmu välja mõtleksid ja talle seiklusjutte loeksid ja ta juukseid armastavalt laubalt pühiksid, kuni viimaks, – viimaks – vajuks Kuu taas kaitsva Maa taha ja tüdruk oleks väljaspool ohtu.

      Veel praegugi kasutas Cress noid tunde oma voodi alla roomamiseks ja tukastamiseks, lugemiseks, mõttes laulude kirjutamiseks või keerukate koodide välja töötamiseks. Talle ei meeldinud endiselt Kuu linnu näha. Tüdrukut ei jätnud kuidagi salajane paranoia, et kui tema näeb kuulasi, võivad ka nemad oma kunstliku taeva poole vaadates teda silmata.

      See oli ta painaja rohkem kui seitse aastat.

      Kuid nüüd hiilis aknanurka Kuu hõbedane horisont ja Cress ei teinud sellest väljagi. Seekord vaatas ta läbipaistvaid ekraane täis seinalt vastu täiesti uus õudusunenägu. Kõikjal üle uudisvoogude laiutasid jõhkrad sõnad ning fotod. Videod hakkasid ta silme ees ähmaseks muutuma, kui muudkui ühest voost teise keris. Ta ei suutnud nii kiiresti lugeda, kui soovis.

      ÜLE MAAILMA RÜNNAKUD 14 LINNAS KAHETUNNISTE TAPATALGUDE TULEMUSEL HUKKUS 16 000 MAALAST KOLMANDA AJAJÄRGU SUURIM VERESAUN Võrk oli õudusi täis. Tänavatel vedelevad ohvrite surnukehad, kõhud lõhki rebitud ja veri rentslisse nõrgumas. Metsikud meesolendid, lõuad ja küünealused verest paakunud, rinnaesised plekilised. Tüdruk sirvis need kõik läbi, peopesa suule surutud. Hingamine muutus järjest raskemaks, kui jõhker tõde aeglaselt ta teadvusesse jõudis.

      See oli tema süü.

      Ta varjas kuid neidsamu kuulaste õhulaevu Maa radarite eest, täitis ainsatki küsimust esitamata emand Sybili käsku – üks korralikult dresseeritud lakei, nagu ta oli.

      Nüüd teadis Cress, missugused koletised neil reisisid. Alles nüüd taipas ta, mida Tema Majesteet kogu selle aja kavandas, ning et on juba ammuilma liiga hilja.

      16 000 HUKKUNUD MAALAST

      Maad rünnati ootamatult, ja seda kõike vaid sellepärast, et tema ei olnud piisavalt vapper, et emanda nõudmiste täitmisest keelduda. Ta täitis oma kohust ja sulges siis toimuva ees silmad.

      Tüdruk pööras pilgu surma ja tapatalguid täis piltidelt ning süvenes teise uudisloosse, mis tõotas uusi õudusi.

      Ida Ühendriikide keiser Kaito tegi rünnakutele lõpu, soostudes Kuu kuninganna Levanaga abielluma.

      Kuninganna Levanast oli peagi saamas Ühendriikide uus keisrinna.

      Rabatud ajakirjanikud üle kogu Maa püüdsid palavikuliselt selle diplomaatilise, kuid küsitava väärtusega kokkuleppe osas seisukohale jõuda. Mõni raevutses kuulutades, et Ühendriik ja kogu ülejäänud Maa Liit peaks valmistuma sõjaks, mitte pulmapeoks. Kuid ülejäänud üritasid liidule rutakalt õigustust leida. Sõrmedega õhukesel läbipaistval ekraanil ringe tehes keeras Cress heli tugevamaks, et kuulda meest, kes parasjagu liidu võimalikest plusspunktidest jutustas. Enam ei ole rünnakuid ega spekulatsioone selle kohta, millal võib rünnak saabuda. Maa hakkab paremini mõistma Kuu kultuuri. Nad hakkaksid oma tehnoloogilisi edusamme jagama. Nad oleksid liitlased.

      Ja pealegi soovis kuninganna Levana valitseda vaid Ida Ühendriike. Küllap jätab ta ülejäänud Maa Liidu rahule.

      Ent Cress teadis, et ainult rumal usuks seda. Kuninganna Levana saab keisrinnaks, laseb seejärel keiser Kaito mõrvata, haarab riigi enda valdusesse ja kasutab seda hüppelauana, et enne ülejäänud Liidu vallutamist oma armee kokku koondada. Ta ei peatu enne, kui kogu planeet talle allub. See väike rünnak, need 16 000 hukkunut... nemad olid alles algus.

      Cress keeras ülekande vaikseks, toetas küünarnukid lauale ja kaevas mõlemad käed blondi juuksekuhilasse. Ühtäkki hakkas tal külm, kuigi temperatuur satelliidi sees hoiti ühtlane. Ühelt ta selja taga kõrguvalt ekraanilt loeti teksti lapsehäälel, mis programmeeriti nelja hulluksajavalt igava kuu jooksul, kui Cress oli kümneaastane. Hääl oli teemat arvestades liiga särtsakas: Ameerika Vabariigi meditsiiniblogi, milles tehti teatavaks ühe Kuu sõduri lahkamistulemused.

      Luud olid tugevdatud kaltsiumirikka biokoega ning tähtsamate liigeste kõhresid oli töödeldud füsioloogilise lahusega, et parandada paindlikkust ja vormitavust. Silma- ja lõikehambad olid asendatud ortodontiliste implantaatidega, mis jäljendavad hundi kihvu, ning samasugust tugevdamist on näha ka lõualuu ümbruses, andes tulemuseks jõu, mis suudab purustada näiteks luid ja muid kudesid. Uuritava vaibumatu agressiivsus ja hundile omased kalduvused tulenesid kesknärvisüsteemi ümberkaardistamisest ja ulatuslikust psühholoogilisest mõjutamisest. Dr Edelstein on viidanud võimalusele, et rolli võis mängida ka aju bioelektriliste lainete mõjutamine arenenud...”

      „Vaigista.”

      Kümneaastase armas hääl vakatas, jättes satelliidi kumisema vaid helidest, mis olid juba ammusest ajast Cressi teadvuse tagumistesse soppidesse pagendatud. Ventilaatorite vuhin. Elu tagamissüsteemi tinin. Vee ümbertöötluspaagi mulksumine.

      Cress kogus kuklalt tihedad kiharad kokku ja tõmbas patsi üle õla – sel oli kombeks tooli ratastesse takerduda, kui ta ette ei vaadanud. Ekraanid