Lume ja tuha hingus 2. osa. Diana GabaldonЧитать онлайн книгу.

      Armas sõber

      Kirjutan sulle mõningases ärevuses.

      Kindlasti mäletad veel härra Josiah Quincyt. Ma poleks saatnud teda soovituskirjaga sinu juurde, kui oleksin teadnud, mis tagajärjed sellel on. Olen nimelt kindel, et just tema tegevuse tõttu on sinu nime hakatud seostama Põhja-Carolina niinimetatud korrespondentskomiteega. Üks sõber, kes teab, et tunnen sind, näitas mulle eile läkitust, mis pärines väidetavasti nimetatud komiteelt ning sisaldas eeldatavate saajate nimekirja. Nende seas oli ka sinu nimi ning näha sind säärases seltskonnas valmistas mulle nii suurt muret, et otsustasin kirjutada kohe ja anda sulle sellest teada.

      Oleksin kõnealuse läkituse sedamaid ära põletanud, kui see poleks ilmselgelt olnud üks mitmest eksemplarist. Teised on ilmselt liikvel teistes kolooniates. Pead otsekohe midagi ette võtma, et katkestada avalikult sidemed seda laadi organisatsioonidega, ning kandma hoolt, et su nime edaspidi säärases kontekstis ei kasutataks.

      Sest olgu sulle teada: postiteenistus ei ole usaldusväärne. Olen saanud mitu ametlikku dokumenti – neist mõni koguni kuningliku pitseriga –, mis ei kanna üksnes silmanähtavaid avamise märke, vaid mõnel puhul koguni avajate ja läbilugejate häbenematuid initsiaale või allkirju. On võimatu öelda, kas säärase nuhkimisega tegelevad viigid või toorid – igatahes laseb koguni kuberner Martin ise nüüd kuuldavasti saata oma posti New Yorgis elavale vennale, et see toimetataks talle kätte eraviisiliselt käskjalaga – üks neist einestas hiljaaegu minu pool –, sest ei saa Põhja-Carolina postiteenistuses kindel olla.

      Mul jääb üle üksnes loota, et ükski sinu nime sisaldav inkrimineeriv dokument ei jõua inimesteni, kelle võimuses on arreteerida ja karistada neid, kes levitavad sääraseid mässulisi üleskutseid. Palun siiralt vabandust, kui seadsin härra Quincyt tutvustades sind kuidagi ohtu või ebamugavasse olukorda, ning luban teha kõik, mis seisab minu võimuses, et tekkinud olukorda parandada.

      Esialgu annan sinu teenistusse härra Higginsi, juhuks kui sul on vaja turvaliselt kätte toimetada ükskõik missuguseid dokumente – mitte üksnes minule adresseeritud kirju. Härra Higgins on täiesti usaldusväärne ning saadan ta korrapäraselt sinu juurde, kui peaksid teda vajama.

      Loodan endiselt, et üldist olukorda annab veel heastada. Usun, et enamik tulipäiseid mässuõhutajaid ei oska arvatagi, mida kujutab endast sõda; nad pelgavad sellega kaasnevaid õudusi ja raskusi ega söanda valada verd, veel vähem ohverdada oma elu võimudega tekkinud väikese lahkarvamuse pärast.

      Londonis ollakse praegu seda meelt, et kogu lugu piirdub „paari veriseks löödud ninaga”, nagu ütleb lord Norton, ning tahan uskuda, et nõnda see ongi.

      Sellel uudisel on ka isiklik aspekt: mu poeg William lunastas endale leitnandi auastme ning liitub peaaegu kohe oma rügemendiga. Olen tema üle mõistagi uhke, ent ometi … teades, kui raske ja ohtlik on sõdurielu, rõõmustanuksin, kui ta oleks valinud teistsuguse tee: pühendunud oma arvukatele maavaldustele või maahärra elu liiga vagaseks pidades suundunud ehk poliitikasse või ärisse, sest tal on loomupärane anne kõike endale kuuluvat suurendada, mistap ta võiks vabalt säärastes valdkondades edasi jõuda.

      Kõik temale kuuluv on mõistagi minu kontrolli all, kuni William täisikka jõuab. Teda takistada ma siiski ei saanud, selleks oli tema soov liiga tungiv … ja mäletasin liiga eredalt, missugune olin temavanuselt ma ise ning kui suur oli mu soov astuda väeteenistusse. Jääb üle loota, et ta sõjaväest kiiresti tüdib ja siirdub teisele elualale. Sealjuures pean tunnistama, et sõdurielul ei puudu ka head küljed, nii karmid kui need mõnikord ka poleks.

      Ent nüüd pisut rahumeelsemal teemal.

      Iseendalegi ootamatult olen leidnud end taas diplomaadiametist. Kiirustan lisama, et ma ei esinda küll Tema Majesteeti, vaid hoopis Robert Higginsit, kes on palunud mul kasutada oma mõjuvõimu – olgu see nii suur või väike kui tahes – edendamaks tema abieluväljavaateid.

      Härra Higgins on olnud hea ja ustav teener, sestap teen rõõmuga kõik, et teda aidata; loodan, et oled omalt poolt samamoodi meelestatud, sest nagu kohe näed, vajatakse selles asjas hädasti, lausa möödapääsmatult sinu nõu ja abi.

      Asi on nimelt mõnevõrra delikaatne, seepärast palun sul pisut mõelda – sinu diskreetsusele võin niigi kindel olla. Paistab nimelt, et härra Higgins on kiindunud kahte noorde daami, kes on mõlemad Fraserimäe asukad. Olen juhtinud tema tähelepanu sellele, kui raske on võidelda korraga kahel rindel, ning soovitanud koondada jõud ja rünnata ühte objekti tagamaks maksimaalne edulootus, jättes endale algse rünnaku luhtumise korral võimaluse taganeda ja ümber formeeruda.

      Kõnealused kaks daami on preilid Wemyss ja Christie – mõlemad erakordselt ilusad ja võluvad, kui uskuda härra Higginsit, kes ei väsi neid ülistamast. Kui õhutasin teda nende vahel valima, kinnitas härra Higgins esiti, et see on võimatu, kuid otsustas pärast väikest arutelu siiski, et tema esimene valik on preili Wemyss.

      See on praktiline otsus ega johtu üksnes kõnealuse daami vaieldamatutest võludest, vaid ka argisemat laadi kaalutlustest: näiteks sellest, et daam ja tema isa on sunnismaistena teie teenijad. Lähtudes härra Higginsi ustavast teenistusest, olen valmis – kui see sulle sobib – ostma mõlema lepingud, juhul kui preili Wemyss on nõus härra Higginsiga abielluma.

      Ma ei tahaks jätta sind ilma kahest väärtuslikust teenijast, aga härra Higginsile on jäänud mulje, nagu ei sooviks preili Wemyss isa juurest lahkuda. Ühtlasi loodab ta, et lubadusest isa ja tütar sunnismaisusest vabastada – olen lubanud seda teha, tingimusel, et härra Higgins jääb minu teenistusse – piisab ületamaks kõiki vastuväiteid, mida härra Wemyssis võivad põhjustada härra Higginsi sidemete ja isikliku vara vähesus ning muud abiellumise teele ette tulla võivad väikesed komistuskivid.

      Ehkki preili Christie on sama võluv, võib tema isa – nagu ma aru saan – olla raskem veenda ning peale selle on tema seltskondlik seisund pisut kõrgem kui preili Wemyssil. Aga siiski: kui preili Wemyss või tema isa peaks härra Higginsi ettepaneku tagasi lükkama, teen sinu kaasabil kõik endast sõltuva, et leida ka härra Christiele mõni ahvatlev peibutis.

      Mida sina säärasest rünnakuplaanist arvad? Palun kaalu väljavaateid hoolikalt ning kui arvad, et ettepanek võiks leida heakskiitu, räägi sellest ääri-veeri härra Wemyssi ja tema tütrega, võimaluse korral nii diskreetselt, et ohtu ei satuks teine sõjakäik, kui see peaks vajalikuks osutuma.

      Härra Higgins on valusalt teadlik, et peigmehekandidaadina pole tema väljavaated just hiilgavad, ning annab endale seega aru, kui suurt teenet ta palub, samamoodi kui sinu alandlikem ja kuulekaim teener

      John Grey