Võõramaalane. 2. raamat. Diana GabaldonЧитать онлайн книгу.
keeratud ja nööriga kinni seotud. Üks neist korjas paljuütlevalt irvitades maast kivikese ja viskas üle tinase veepinna lutsu. Kivi põrkas korra üles ja vajus siis põhja.
„Pärast vette sisenemist,” sekkus lühem kohtunik, „jääb nõidumises süüdi olev isik veepinnale, sest vee puhtus tõukab seestunu tagasi. Aga süütu naisterahvas vajub põhja.”
„Nii et mul on kaks võimalust – kas mind mõistetakse süüdi nõidumises või ma olen süütu, aga uppunud?” nähvasin ma. „Ei, tänan väga!” Panin käsivarred veel kõvemini vaheliti, et suruda maha vabinat, mis oli otsekui mu ihu püsivaks seisundiks muutunud.
Lühike kohtunik ajas ennast puhevile nagu ohtu aimav konn.
„Naine, sina ei kõnele selle kohtu ees ilma loata! Kas sa julged keelduda seaduslikust uurimistoimingust?”
„Kas ma julgen keelduda uputamisest? Julgen ikka küll!” Liiga hilja märkasin Geiliet, kes meeleheitlikult pead raputas, nii et heledad juuksed lehvisid.
Kohtunik pöördus MacRae poole.
„Kisu tal riided seljast ja anna piitsa,” lausus ta külmalt.
Läbi jahmatusloori kuulsin, kuidas rahvas üksmeelselt õhku ahmis – paraku mitte kollektiivsest kohkumisest, vaid naudingut pakkuva vaatemängu eelootuses. Ja mina sain aru, mis õieti on vihkamine. Mitte nende oma. Vaid minu.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.