Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud. Timothy SnyderЧитать онлайн книгу.

Wilhelm kiindus, kui ta nägi neid oma perereisidel 1906., 1907. ja 1909. aastal. Hranices, kus ta elas aastail 1909–1912, oli küll juute. Seal oli olemas Juudi tänav, sünagoog, kool ja kogukonnahoone (vt Bartovsky, Hranice, lk 225). Ent see kõik on puhtalt oletuslik. Wilhelm ise seda vahejuhtumit ei meenuta; nimetatud artikkel on ainus teadaolev allikas; Hellseni kronoloogia on väga ebamäärane. Mõned detailid, mida Hellsen nimetab seoses juutidega – näiteks Wilhelmi vestlus keiser Wilhelm II-ga – on kahtlaselt sarnased tegelike sündmustega, mis puudutasid ukrainlasi. Hellsen kirjutas aastaid pärast toimunut ja ta polnud eriti asjatundlik. Kui just ei tule välja uusi tõendeid, siis tuleks Wilhelmi juudi-episoodi pidada võimalikuks, aga ebatõenäoliseks.

70

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/1–2, tsitaadid 1 ja 2 juures. Vt ka Hirnjak, Полк. Василь Вишиваний, lk 7–8.

71

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/2.

72

Tsitaadi allikas: „Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/2.

73

Rohkem detaile ja nüansse leidub Markovitsi ja Sysyni raamatus Nationbuilding ja Binderi raamatus Galizien in Wien.

74

Kena kokkuvõtte Ida-Euroopa etnograafia stiilist leiab Gellneri raamatust Language and Solitude, lk 132 jj.

75

Ukraina monarhismi kohta vt Tereštšenko, „Вячеслав Липинский”. Galiitsia ukrainlaste liikumise kohta vt nt John-Paul Himka teoseid Religion and Nationality in Western Ukraine.

76

Tereštšenko ja Ostaško, Український патріот, lk 8. Selle raamatu nõuandja oli Jevgen Olesnõtski.

77

PH, 14. aprill 1948; TsDAHO 26/1/66498-fp/148980/I/132; vt ka Onatski, Портреты в профиль, lk 126. Ohvitserikorpuse kohta vt Plaschka, Haselsteiner ja Suppan, Innere Front, lk 35.

78

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/3; Novosad, „Василь Вишиваний,” lk 24.

79

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/3; Deák, Beyond Nationalism, lk 82.

80

Ukrainlaste vaesuse kohta vt „Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/2–3.

81

Pr k ’südamlik kokkulepe’ – Tlk.

82

Stefani kirjast Franz Ferdinandile, 5. või 6. novembril 1908; Stefani kirjast Franz Ferdinandile, 6. või 7. novembril 1908, APK-OŻDDŻ84. Vt ka Antonoff, „Almost War”.

83

Dedijer, Road to Sarajevo, lk 145. Vt ka Deák, Beyond Nationalism, lk 8.

84

Tsitaat on Tunstalli artiklist „Austria-Hungary”, lk 124.

85

Wilhelmi kirjast Huzhkovskyle, 17. november 1916, TsDIAL, 408/1/567/15.

86

MacKenzie, Apis. Mehe pärisnimi oli Dragutin Dimitrijević. Jumal Apis ilmus esimest korda ajaloos kui impeeriumide needus. Herodotus, History, lk 192–193.

87

Olukord oli täiesti teistsugune Ungaris, kus Franz Josephi vaenulikkusele madjarite vastu vastati samaga. Tema kolmeosalise riigi plaanid olid mõeldud kahandama Ungari tähtsust impeeriumis.

88

See vastandus sakslastele ja tšehhidele esitatud üleskutsetele jätta oma tülid sõja ajal kõrvale. Ükski sõjaline võit ei saanud parandada nende suhtelist positsiooni riigis. Popõk, Украинцы в Австрии, lk 99–100; Judson, Guardians of the Nation, lk 220.

89

Habsburgide arusaamade kohta vt Shanafelt, Secret Enemy, lk 45.

90

Deák, Beyond Nationalism, lk 193. Esimese maailmasõja suurepärased käsitlused on Strachani First World War; Stevenson, Cataclysm.

91

Rohkem kui pooled 1913. lennus lõpetanud leitnantidest said sõjas surma või haavata. Deák, Beyond Nationalism, lk 91. Tsitaadi allikas: KA, Personalevidenzen, Qualifikationsliste und Grundbuchblatt des Erzherzogs Wilhelm F. Josef, Belohnungsantrag (28. märts 1915). Kuldvillaku kohta vt „Liste Nominale des Chevaliers de l’Ordre de la Toison d’Or en vie May 1929,” APK-OŻ DDŻ 1.

92

Albrechti kohta vt KA, Personalevidenzen, Qualifikationsliste des Erzherzogs Carl Albrecht. Wilhelmi koolilõpetamise kohta vt KA, Personalevidenzen, Qualifikationsliste und Grundbuchblatt des Erzherzogs Wilhelm F. Josef, Belohnungsantrag (21. märts 1918) ja teisi sarnaseid dokumente.

93

Wilhelmi hüüdnime Punane Prints kohta vt „Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/4; Onatski, Портреты в профиль, lk 126. See rügement oli Galiitsia ulaanirügement nr 13.

94

„Мемуари”, TsDAVO 1075/4/18a/4–5.

95

Stefani ja Wilhelmi kohta sellel perioodil vt HHStA, Fach 1, Karton 66, kaust „Erzherzog Stefan”, Telegram, Prinz Hohenlohe, Berliin, 7. veebruar 1916. Kuulujuttude ja aadlikogude kohta vt Lubomirska, Pamiętnik, lk 121, 333.

96

Burián, Austria in Dissolution, lk 96–97, 100, 342; Shanafelt, Secret Enemy, lk 71, 80, 90; Zeman, Breakup, lk 100, 104.