Teineteise kütkeis. Sylvia DayЧитать онлайн книгу.
oli mõni klient, kellest enamik istus terrassil. Ainult käputäis meist hõivas rannateemalise sisemuse. „Kas oled otsustanud mu pakkumise vastu võtta?“
„Olen seda kaalunud.“ Ta asetas jalad risti ja keeras end viltu, nii et sai käsivarre toolileenile toetada. Liiga enesekindel, kuid mitte piisavalt tark, et olla ettevaatlik. „Aga hei, arvestades seda, mida te hinnaks panite, olen üllatunud, et Eva privaatsus pole rohkem väärt kui miljon dollarit.“
Muigasin sisimas. „Eva meelerahu on mulle hindamatu. Aga kui arvad, et ma tõstan hinda, ei mõtle sa selgesti. Kohtulik keeld läheb läbi. Ja siis tuleb mängu see väike tüütu detail, mis puudutab Eva filmimise legaalsust ilma tema nõusolekuta: väga erinev stsenaarium, sest see pole ju vastastikusel kokkuleppel tehtud privaatne seksivideo, mida avalikult näidata võiks.“
Yimara surus hambad kokku. „Arvasingi, et tahate asja vaikse hoida, mitte tuua seda avalikkuse ette. Eva oleks üksi mis tahes kohtuprotsessis, teate ju küll. Olen juba rääkinud Brettiga ja kõik läbi arutanud.“
Mu õlad tõmbusid pingule. „Ta on näinud seda videot?“
„Tal on see olemas.“ Sam pistis käe taskusse ja tõmbas välja mälu-pulga. „Siin on koopia Eva jaoks. Arvasin, et peaksite nägema, mille eest maksate.“
Mõte sellest, et Kline vaatab enda ja Eva seksistseene, kutsus minus esile raevusööstu. Mälestused sellest mehest olid piisavalt vastikud. Video oli lausa vastuvõetamatu.
Tõmbasin mälupulga endale rusikasse. „See tuleb välja, et video on olemas, ma ei saa seda peatada. Sa võtsid ühendust liiga paljude ajakirjanikega, kui seda müügiks pakkusid. Mina saan su vaid hävitada. Isiklikult ma eelistaksin seda. Tahan vaadata, kuidas sa põled, sitapea.“
Sam Yimara hakkas istmel nihelema.
Naaldusin tema poole. „Sa püüdsid oma kaameratega filmile rohkem inimesi kui Eva ja Kline. On kümneid teisi ohvreid, kes ei ole avaldamise lepingutele alla kirjutanud. See baar on minu oma. Kurat võtaks, see bänd on minu oma. Mul ei kulunud palju aega, et leida püsikliente ja Six-Ninthsi fänne, kes olid siin, kui sa ebaseaduslikult peldikutes filmisid.“
Viimane saamahimu kübeke Yimara pilgus tuhmus, seejärel kadus täielikult.
„Kui oleksid targem,“ jätkasin ma, „oleksid eelistanud pikemaaegset kasu kohese väljamakse asemel. Aga praegu allkirjastad lepingu, mille ma su ette panen ja kõnnid minema tšekiga veerandile miljonile.“
Sam ajas end sirgu. „Mida kuradit! Ise ütlesite, et miljon. See oli kokkulepe.“
„Mida sa ei aktsepteerinud.“ Ma tõusin. „See ei kehti enam. Ja kui sa liiga kaua mõtled, kaotab ka uus pakkumine kehtivuse. Ma lihtsalt hävitan su ja sa lähed otse kongi. Sellest piisab, kui saan öelda Evale, et ma püüdsin.“
Kui ma minema asutasin, pistsin mälupulga taskusse, kuhu see põletas otsemaid augu, mida ma ei saanud eirata. Mu pilk kohtus Arashi omaga, kui ma temast möödusin baaris, kus ta istus, oodates märguannet sekkumiseks.
Ta hüppas baaripukilt püsti. „Alati on meeldiv vaadata, kuidas sa mõnel pasa lahti hirmutad,“ ütles ta, enne kui astus istme poole, mille olin äsja vabastanud, vajalik leping ja tšekk käes.
Astusin hämarast baarist välja San Diego säravasse päikesepaistesse.
EVA ei tahtnud, et ma seda videot vaataksin. Ta oli sundinud mind tõotama, et ma ei tee seda.
Aga ta tundis midagi Kline’i vastu. Too sell oli ikka veel väga reaalne oht. Nende koos nägemine, intiimses olukorras, võinuks anda informatsiooni, mida vajasin tema eemale peletamiseks.
Kas Eva oli olnud temaga seksides sama toores, kui ta oli minuga? Kas ta oli olnud Bretti järele sama näljane ja himur? Kas Brett viis ta orgasmini nii nagu mina?
Pigistasin silmad kinni, et ei näeks neid pilte oma peas, kuid need ei läinud ära.
Meenutades oma lubadust, astusin üle parkla oma rendiauto poole.
KAS see on tobe, et ma olen peaaegu sama õhinal su „sõber“ kui su naine?
Naersin sisimas, kui lugesin Eva sõnumit ja vastasin: Ma olen ühtaegu õhinal, et olen su armuke ja su abikaasa.
Jessas… maniakk.
See ajas mind valjusti naerma.
„Mis hääl see oli?“ Arash vaatas mind üle tahvelarvuti ääre. Ta tundis end koduselt mu hotellisviidi diivanil. „Kas see oli naer, Cross? Kas sa tõesti naersid praegu? Või said sa insuldi?“
Näitasin talle keskmist sõrme.
„Misasja?“ põrutas ta. „Näitad sõrme?”
„Eva ütleb, et see on klassika.“
„Eva on piisavalt kuum ja tema võib. Sina mitte.“
Avasin sülearvutis uue akna ja logisin sisse oma sotsiaalmeedia kontole, sidudes selle Eva omaga, näidates, et oleme kihlatud, nüüd kui olime teineteise sõbralistis. Oodates, kuni ta selle suhtetüübi aktsepteerib, klõpsasin tema profiilile ja naeratasin taas, kui nägin tema valitud kaanefotot. Ta näitas end maailmale esimest korda avalikult ja tegi seda naisena, kes oli minu oma.
Saatsin talle uue sõnumi, kui ta oli heaks kiitnud meie ühise staatuse. Nüüd oled mõlemad.
Ma hoian lepingu oma poolest kinni.
Mu pilk liikus sõnumiaknalt fotole meist kahest, mille Eva oli oma kontole riputanud. Tõmbasin sõrmeotstega üle tema näo, vastu pannes tungile tema juurde minna. Oli liiga vara. Ta vajas seda ruumi, mida ma kannatasin talle andmiseks välja.
Mina samuti, mu inglike.
KASIINOTEATER ei olnud just ilmatu suur koht, aga ka mitte väike, ja seda oli kergem publikuga täita. Six-Ninthsil oli parem kiidelda väljamüüdud kontsertidega kui riskida piinlikult tühjade ridadega, isegi oma kodulinnas. Christopher kandis selle eest hoolt.
Mu vend oli hea selles, mida tegi. Kuid olin õppinud seda talle mitte ütlema. See oleks temast veel suurema sitapea teinud.
Kui istmeread aeglaselt tühjenesid, hakkasin lava taha tüürima. See polnud minu territoorium, hoolimata sellest, et mul oli Vidal Recordsi peaaktsionärina ligipääs igale poole. Kline’il oli siin kahtlemata eelis.
Aga ma ei saanud hommikuni temast eemale hoida, kuigi teadsin, et see oleks olnud targem samm. Siis ta oleks olnud väsinud. Võimalik, et pohmellis. Minul oleks siis suurem ülekaal olnud.
Ma ei saanud nii kaua oodata. Tal oli videomaterjal. Ta oli vaadanud seda vähemalt ühe korra. Võib-olla rohkem. Ma ei suutnud taluda mõtet, et ta seda vaatab. See temalt kätte saada oli kõige tähtsam punkt mu päevakorras.
Ja ma tahtsin, et ta teaks enne Evaga kohtumist, et ma olen lähedal. Ma nii-öelda märkisin oma territooriumi ja otsustasin seda teha samades teksades ja T-särgis, mida kandsin, kui Yimaraga kokku sain. Kõik Evaga seotu oli isiklik asi, mitte äri, ja ma tahtsin, et see oleks selge kohe, kui Kline mind näeb.
Astusin lavale vasakult poolt ja sattusin otsekohe kaose keskele. Napilt riietatud naised, narkootikumide või alkoholi mõju all, ääristasid räämas, kitsast koridori. Kümned tätoveeritud ja augustatud mehed võtsid maha ja pakkisid kontserdivarustust osavalt, vilunult ja kiirelt. Kõrvu kriipiv muusika, mis kostis peidetud kõlaritest, segunes lugudega, mis tulid välja eri ruumidest. Laveerisin läbi selle hullumaja, otsides blondeeritud salkudega silmatorkavat pead.
Valusalt tuttav blondiin koperdas välja avatud ukseavast, paar meetrit eemal, lahtiselt õlgadele langevate juuste ja tähelepanu tõmbava ilusa tagumiku lopsakate kurvidega.
Aeglustasin kõndi. Süda hakkas kiiremini taguma. Kline järgnes talle, õlu ühes käes, teine sirutus tüdruku järele. Too haaras sellest kinni ja tõmbas Kline’i ruumist välja.
Teadsin, kui õrn see käsi tundus, kui sile oli nahk. Kui tugev haare. Teadsin, kuidas need küüned selga kaevuvad. Kuidas need sõrmed tirivad mind juustest, kui ta mu suu vastas oiates orgasmi saab. Tema