Teineteise kütkeis. Sylvia DayЧитать онлайн книгу.
upsakalt, flirtivalt, tema käsi silitas tüdruku õlavart liiga intiimsel viisil.
Kõik, kes nägid neid koos, võisid eksimatult arvata, et nad olid armastajad.
Raev pani mu vere keema. Minus levis iiveldama ajav kurjus.
Valu. Kõrvetav ja sügavale hinge tungiv. Mul jäi hing kinni ja kontroll kadus.
Tundsin, kuidas ühe naise käsivars mu õlale toetus. Sõrmed libisesid mu T-särgi kaelusest sisse ja puudutasid rinda, samal ajal kui teine käsi liikus ümber mu puusa ja hakkas riista silitama. Imalmagus parfüüm ründas mu ninasõõrmeid, sundides mind jõuga teda endast eemale tõrjuma, samal ajal kui modellkõhn brünett tugevasti meigitud siniste silmadega püüdis mulle eestpoolt ligi litsuda. „Kaduge eemale!“ urisesin ma, jõllitades mõlemat nii, et nad koperdasid tahapoole ja nimetasid mind sitapeaks.
Mõnel muul ajal oleksin neid mõlemaid keppinud, pöörates jahitud olemise tunde täieliku kontrolli tundeks.
Olin pärast Hugh’d õppinud, kuidas seksuaalsete kiskjatega hakkama saada. Kuidas neile koht kätte näidata.
Tormasin edasi, tungisin läbi rahvahulga, meenutades, mis tunne oli, kui mu rusikas vastu Kline’i lõuga virutas. Tema keha halastamatut kõvadust. Kuidas ta õhku ahmis, kui ma teda täiest jõust lõin.
Tahtsin, et ta oleks maas ja segi pekstud. Verine. Katki.
Kline kummardus tüdruku kohale, sosistas talle midagi kõrva. Mu käed tõmbusid rusikasse. Tüdruk viskas pea selga ja hakkas naerma ning ma seisatusin järsult. Üllatunud ja segaduses. Hoolimata suurest lärmist kuulsin, et see hääl oli vale.
See polnud Eva naer.
See oli liiga kõrge. Mu naise naer oli madal ja kurguhäälne. Seksikas. Sama unikaalne kui naine, kellele see kuulus.
Blondiin pööras pead ja ma nägin tema profiili. See ei olnud Eva. Keha ja juuksed olid sarnased. Nägu mitte.
Midakuradit?
Mu mõistus hakkas selginema. See tüdruk oli „Kuldse“ muusika-videost. Eva dublant.
Roadie’d ja groupie’d sagisid mu ümber, kuid ma jäin paigale, kui Kline silitas ja võrgutas mu võrreldamatu naise kahvatut koopiat.
Telefon hakkas taskus vibreerima ja ehmatas mind. Vandusin ja tõmbasin selle välja ning lugesin Raúli saadetud sõnumit: Ta just saabus kasiinosse.
Niisiis oli Eva meelt muutnud Kline’iga kohtumise osas. Tahtsin olukorrast kasu lõigata ja kirjutasin vastu: Too ta kohe vasakusse tiiba.
Sain aru.
Taganesin vastu seina, astusin alkoovi, mis oli pooleldi peidus käsikäru-dele kuhjatud terasest varustuskastide taga. Minutid kulgesid aeglaselt.
Tajusin Evat enne, kui teda nägin, ja erutusin äratundmisest. Pöörasin pead ja märkasin teda kohe. Erinevalt tema jäljendajast, kel oli seljas väike kitsas kleit, kandis Eva teksaseid, mis embasid iga tema kehakurvi, ja lihtsat halli toppi. Tal olid kontsaga rihmikud ja kõrvas suured rõngad, ning ta näis muretu ja vaba.
Iha haaras mind endasse brutaalse jõuga. Eva oli kõige ilusam naine, keda ma eales olin näinud ja kahtlemata seksikaim naine maa peal. Teised naised pöörasid pead ja saatsid teda pilguga, kui ta mööda kõndis, kadestades tema loomulikku ilu ja seksuaalsust. Mehed vaatlesid teda kirgliku huviga, kuid Eva ei märganud midagi, sest tema tähelepanu oli Kline’il.
Tema silmad tõmbusid kitsaks, kui ta nägi sama stseeni, mida mina mõni hetk varem olin näinud. Jälgisin, kuidas ta olukorda hindas ja teadsin, kui ta jõudis samale järeldusele, millele mina ennist. Emotsioonide tulv liikus üle Eva näo. See pidi olema tema jaoks veider: näha endist kallimat nii meeleheitlikult tahtmas taaselustada seda, mis tal kunagi oli olnud temaga.
Mulle oli see mõeldamatu. Kui mina ei oleks saanud Evat, ei oleks ma kedagi teist tahtnud.
Eva lõi selja sirgu ja ajas lõua õieli. Seejärel ilmus tema suule naeratus. Nägin, kuidas temasse leppimine sisenes, uutmoodi rahu. Mida iganes ta oli vajanud, ta oli selle leidnud.
Eva möödus ilma mind märkamata, kuid Raúl astus minu juurde. „Ebamugav olukord,“ ütles ta, tähelepanu Kline’il, kui laulja pilgu tõstis ja märkas mu abikaasat ning tema keha silmnähtavalt kangeks tõmbus.
„Ideaalne,“ vastasin ma, kui mu naine tervitas Kline’i ja sirutas talle vasaku käe. Mu sõrmus tema sõrmes säras briljantselt, seda oli võimatu mitte märgata. „Hoia mind kursis.“
Ma lahkusin.
LIHASED tulitasid kaheksakümnenda kätekõverduse ajal ja mu pilk oli kinni mälupulgal, mis lebas mu ees vaibal. See, kuidas ma tegelesin Yimara ja Kline’iga, oli olnud tõhus, kuid ebapiisav. Olin ikka veel pinges ja ärritunud, valmis ründama.
Silmad kipitasid, kui higiojad mööda otsaesist alla voolasid. Rind kerkis pingutusest. Teadmine, et Eva oli kusagil klubis koos Cary ja mõne Lõuna-California sõbraga, ainult suurendas mu närvilisust. Teadsin, kui kiima Eva läks, kui ta väljas jõi ja tantsis. Mulle meeldis teda keppida, kui tema keha oli niiske ja higist aurav, vitt märg ja isukas.
Jeerum. Mu riist tuksles ja läks veel kõvemaks. Käsivarred värisesid, kui lihased lähenesid väsimispunktile. Veenid moodustasid mu käsivartel ja labakätel silmatorkava reljeefi. Mul oli vaja külma dušši, aga ma ei tahtnud ise pauku lahti teha. Hoidsin kõik alati Eva jaoks. Iga paksu, kreemja tilga.
Sõnumiäpp mu sülearvutis tegi häält ja ma aeglustasin tigedat tempot. Tegin sajanda kätekõverduse ja kargasin jalule. Haarasin mälupulga ja poetasin selle lauale, siis krahmasin rätiku, mille olin tooli seljatoele visanud. Pühkisin nägu enne arvutiakna avamist ja lootsin lugeda viimast uudist Eva õhtu veetmisest. Mida ma nägin, oli sõnum temalt endalt.
Mis toas sa oled?
Jäin hetkeks ekraani põrnitsema ja mõtlesin selle küsimuse peale. Järgmine heli andis teada Raúli sõnumist: Ta suundub sinu hotelli poole.
Ootusärevus nihutas mu fookuse trennilt oma isuäratavale, targale naisele. Kirjutasin talle vastu: 4269.
Võtsin lauatelefoni toru ja helistasin toateenindusele. „Pudel Cristalit,“ käskisin ma. „Kaks klaasi, maasikad ja vahukoor. Kümne minuti pärast. Aitäh.“
Panin telefonitoru alusele ja heitsin rätiku ümber õlgade. Kiire pilk kellale ütles, et oli pool kolm hommikul.
Selleks ajaks, kui uksekell helises, olin põlema pannud kõik tuled nii elu- kui magamistoas ja tõmmanud eest ära kardinad, mis olid varjanud vaate kuuvalguses suplevale ookeanile.
Läksin avama ja leidsin eest nii Eva kui toateenindaja. Riides samamoodi, nagu olin teda näinud varem, näis Eva nagu paha tüdruk ja otsekohe läks mul riist uuesti kõvaks. Tema juuksed olid salkus ja nägu läikis, ripsmetušš oli veidi laiali. Ta lõhnas puhta higi ja alkoholi järele.
Kui teenindaja poleks tema selja taga seisnud, oleksin surunud ta selili sealsamas fuajee põrandal, ilma et ta oleks aru saanud, mis toimub.
„Mida kuradit,“ hingeldas Eva, vahtides mind pealaest jalatallani.
Langetasin pilgu. Mu keha oli veel kuum, nahk läikis higist. Dressipükste värvel oli sellest märg, juhtides tähelepanu erektsioonile, mida ma isegi ei üritanud varjata. „Vabandust, ma tegin parajasti trenni.“
„Mida sa teed San Diegos?“ nõudis Eva ikka veel koridoris seistes.
Astusin sammu tagasi, viipasin ta sisse.
Ta ei liigutanud end. „Ma ei allu su seksijumala ahvatlustele, kuni sa mulle vastad.“
„Olen siin tööasjus.“
„Jama.“ Eva pani käed rinnale risti.
Sirutasin käe, haarasin tal küünarnukist ja sikutasin ta tuppa. „Ma saan seda tõestada.“
Toateenindaja veeretas käru Eva järel sisse.
„Sa oled väga optimistlik,“