Eesti rahvanali. Matthias Johann EisenЧитать онлайн книгу.
sõitma. Kange külm olnud. Kogu tee Helsingi suitsenud piip.
Saanud koju tuppa, siis kustunud piip ära. Poeg pannud piibule uuesti tule peale ja põletanud tubaka ära.
Teine kord, kui rannamees jälle Helsingisse läinud, läinud ta kohe sinna poodi ja küsinud niisugust tubakat. Ei saanud enam, sest ei olnud enam niisugust külma, mis mehe hinge auru merel nagu tubaka suitsema pani.
47. Kirikurahvas, olge vait.
J. Tõrp Paistust.
Korra jõulu laupäeva õhtul olnud palju rahvast Paistu kirikus. Ka kaks Viru naist olnud seal. Kange külm oli Viru naiste musta hobuse härma pannud ja seda viisi valgeks moondanud.
Viru naised ei tunnud oma hoost ära. Otsisivad ja otsisivad, aga ei leidnud. Viimaks leidis üks naine saani, aga arvab, et oma musta hobuse asemel Paistu mehed temale valge asemele annud.
Naine juhtus kogemata hobuse külge puutuma, ühest kohast langes härm hobuse seljast ära. Nüüd naine rõõmus, et ometi oma hobune käes. Selle asemel teine naine kadunud.
Hobuse leidja hüüdma: "Kiriku rahvas, olge vait, ma tahan Anut hõigata!"
Kirikulised naerma.
Viru naine aga ikka hüüdma: "Viru Anu ae, Viru Anu ae, tule siia!"
Kange karjumise peale leidiski naine oma seltsilise üles.
48. Külm koti kallal.
M. Rekkaro Raikülast.
Mehed toovad külmal ajal külast kartuhvleid.
Teine mees pannud õlgi ja riideid koti peale, et külm kartuhvlid ära ei võtaks. Teine ei pannud midagi.
Viimati teine ütlema: "Pane ka riideid või õlgi peale, külm võtab kartuhvlid ää!"
Teine vasta: "Pole viga midagi. Enne piab külm koti ära võtma kui kartuhvlid kätte saab!"
49. Taevas põleb.
J. Laarmann Kloodilt.
Virmalised vehelnud.
Käsmu rannamees tulnud tuppa ja ütelnud: "Taevas põleb mis loitab! Aga las põleb peale: taeva äär on lahti!"
50. Vasta tuul.
H. Reissaar Hallistest.
Kaks vana naist läinud kirikusse. Kange tuul puhunud neile minnes vasta.
Naised palunud, et tuul tagasiminekuks teisale pööraks.
Naised läinud tagasi. Tuul teisale pöörnud. Aga jällegi vasta!
51. Põhjatuul.
Mere Juku.
Kolgaranna mees teisega külma põhjatuulise ilma üle juttu puhudes: "Neehh! puhub see pohhjan tuuli kust poolt tahti, aina see on külm."
52. Puhus.
Mere Juku.
Saarlane hiidlasega reisil saadud tormide üle juttu vestes: "Kut see puhus aga nii valjusti, et mees es jäksa kätt lapiti vastu tuult hoida – meri mis tuiskas ning kees aga."
Hiidlane: "Eehh – see ep ole veel midagi; kut mee saime nii kõva maru, et neli meest äi jäksa kuuekuise vasika penuda (nahka) uhergi augu ees hoida."
53. Muhulased tuuleveskit taga ajamas.
J. Ratas V. Lõevest.
Muhulased läinud Kuresaarde. Öösel maganud Masa kõrtsis. Seal hakanud mehed juttu ajama.
Esimene ütelnud: "Tead sa, Tähvi, meie mehed oleksivad muidu küll möldrid, aga – ei mõista korvi ette seadida!"
Teine vasta: "Ei tea, kas küll see viga peaks olema, – küll nad ehk mõistaksivad korvi seadida, aga tead, nüüd ei ole enam mitmel aastal niisugust head tuuleveski tuult olnud!"
Esimene jälle: "Kuidas pole olnud? Kas sa ei mäleta, et mineva aasta Jaanipäeva ajal nii hea tuuleveski tuul oli, et viis va möldri Tõnise veskiga tükis samba otsast ära, nõnda et mehed kihutasivad kolm päeva ratsahoostega mere peale järele, enne kui teise veel kätte saivad!"
54. Maailma ots ikka ligi on.
A. Meltsov Kroonlinnast.
Mees tuli kaugelt maalt Tallinna. Nägi kroonu laevade pealt elektri valgust.
Mees õhkama: "Ja jah, maailma ots ikka ligi on, kui juba öösegi päikene paistma hakkab!"
IV. Loomad
55. Hunt hoost, hiidlane hunti püüdmas.
J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.
Hunt käinud mitu korda hiidlase hoost varitsemas.
Korra läheb mees koplist hoost tooma. Näeb: hunt roomab rohu sees hobuse poole.
Hiidlane kohe hundi järele roomama.
Hunt arvanud oma va venna olevat. Löönud sabaga pats, pats!
Hiidlane kohe hundi sabast kinni ja ütelnud: "Possol poiss!"
Oh seda tulist, kuda hunt nüüd plagama pannud. Ei julenud enam tulla hiidlase hoost varitsema.
56. Kudas hundile häbi tehti!
J. Neublau Jootmalt.
Hiidlase lambakarja läinud hunt ja murdnud mitu lammast ära.
Hiidlased püüdnud hundi kinni. Hakanud nõu pidama, mis hundiga teha.
Üks õpetama: "Teeme hundile suure häbi rahva ees!"
Teised vasta: "Teeme!"
Pühapäev viinud mehed hundi kiriku juurde. Üks hoidnud kõrvust kinni, teine teinud häbi. Ütelnud ise: "Kudas inimesele mekib, mekib ka metsaloomale!"
57. Paras talle.
J. Keller Kõost.
Hunt murdnud hiidlase koera ära.
Hiidlane varsti ütlema: "Paras talle! Paras talle! Olgu teine kord targem, et ennast enam hundi küüsi ei anna!"
58. Kaks hunti.
D. Pruhl Metsikust.
Vabatmehel surnud vasikas ära. Mees viinud vasika lauda taha, ise aga läinud lauta hunti vahtima.
Ööse tulnud kaks hunti sööda kallale. Mees ütlema: "Mis sant kahe naisega ehk vabatmees kahe hundiga teeb. Tohoh teine, teist ma lasen!"
Hundid kuulnud mehe hüüdmist. Läinud mõlemad oma teed. Mees päris ilma.
59. Ikka nii palju.
J. Vaine Tarvastust.
Saarlane küsib teiselt: "Kas on teie pool hunta koa?"
Teine vasta: "Eks ikka nii palju kui sinule süüa tarvis läheb!"
60. Vasikas ja hunt.
D. Pruhl Haljalast.
Hunt tulnud rannamehe vasika kallale.
Rannamees jäänud vagusi pealt vaatama.
Külamees ütlema: "Mine ometi vasikale appi!"
Rannamees vasta: "Tarvis enne ära oodata, kumb võidu saab, kas jahujoona või näljakoona!"
Mees vaadanud veel. Juba tõmmanud näljakoona jahujoona kõri maha.
Mine veel appi!
61. Karu.
J. Ploompuu Kuusalust.
Randlased tulnud paadiga merelt. Näinud rannal jänese.
Noorem kohe vanemale ütlema: "Taat, koputa airuga paadi sorva pääle! Karu rannal, korvad pääs nagu maa mehe vigatimid! Koputa, ehk kardab siis!"
62. Rebase tänu.
O. Hintzenberg Tapalt.
Rebane saanud kana kätte. Vankri