Eesti rahvanali. Matthias Johann EisenЧитать онлайн книгу.
Viimaks tulnud koju, just nagu isand ise.
Külarahvas küsima, kus isand seni olnud.
Isand jutustama: "Olen kõik maailma läbi käinud. Paides olin madruseks. Tahtsin sealt korra ikka ka Amerikasse purjutada, aga see mõtte jäi katki. Käisin ometi laevaga Rakveres ja Narvas, sealt purjutasin viimaks Tallinna kaudu Saaremaale. Võerast keelt sai küll õppida. Vene keelt on mull põlveni. To kavorit sa moi paruski? Vas is tas? Hale tikkari tinari krumm. Sakih muntskari nikatso ale kakari lell häda pirakas! Saksa keelt mull silmini, Eesti keelt üle pea!"
Saarlased kiitsivad kõik ammuli suudega isanda Vene, Saksa ja Eesti keelt.
34. Holstre mees Jerusalemmas.
J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.
Holstre mees käinud Pärnu teel Jerusalemma kõrtsis.
Pärnust koju tulles kiidelnud teistele: "Kas teate, mina olen Jerusalemmas käinud."
Teised küsima: "Noh mis seal näha oli ka?"
Mees vasta: "Mis seal näha? Just sedasama, mis meie Holstre kõrtsis!"
35. Narva!
J. Sirdnak Narvast.
Kõik, kell maal elu igavaks läinud ehk kes tööd ei viitsi teha, need tulevad aga Narva.
Kui vareski maa poolt lendab, siis vaagub ta ikka: "Narva! Narva!"
Küsitakse ta käest: "Miks sinna?"
Vastab vares: "Hobune suri! Hobune suri!"
36. Linna saiad.
J. Holts Nõvalt.
Korra läinud Rootsi mees Tallinna.
Harku mäe peale jõudes näinud mees linna tornisid. Võtnud kohe leivakoti kätte ja ütelnud ise: "Leiva kotike, mis ma sind enam vean, juba linnasaiad paistavad!"
Ütelnud ja visanud leiva koti maantee kraavi. Ise annud hobusele pihta ja hüüdnud: "Nõõ oikin! Nõõ oikin!"
37. Kas Tallinna peremees kodu?
J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.
Hiidlane sõitnud Tallinna.
Õhtu läinud mees suurdesaksa poodi ja küsinud: "Kas teie linna peremees kodu ka?"
Poesellid teinud seda kuuldes suured silmad. Üks küsinud: "Mis sa siis õige linna peremehest tahad?"
Hiidlane vasta: "Noh vaata mulle meest! Kelle käest ma siis lähen öömaja küsima!"
38. Kaarli kiriku kambri otsas.
J. Kurgan Kurnalt.
Talumees jätnud hobuse Tallinna uulitsale lahtiselt seisma, ise läinud poodi.
Seni läinud hobune oma teed.
Mees tulnud poodist välja. Ei hoost enam kusagilgi.
Mees mööda linna hoost taga otsima. Saanud tuttavaga talumehega kokku. Kohe küsima: "Kas sa mu hoost nägid?"
Teine vasta: "Jah ma nägin küll ühte meheta hoost, tuli Kaarle kiriku kambriotsas mull vasta, läks ikka "Kassisaba" poole. Eks sa ütelnud mulle, ma oleksin hobuse kinni pidanud!"
39. Vene turu toa taga.
J. Kurgan Kurnalt.
Talueit läinud esimest korda taadiga Tallinna. Turul eksinud teine teisest ära.
Taat ootab eite tagasi. Ei eite tule. Läheb otsima.
Leiab tuttava talumehe. Selle käest kohe küsima: "Kas nägid meie eite ka kusagil hulkumas?"
Mees vasta: "Jah, nägin küll. Tuli Vene turu tua taga minu vasta, läks ikka kalaranna poole!"
Taat õhkama: "Oh sa heldeke! Küll ta siis ära eksib! Kus ta teab, kus kalarand on!"
Ütles ja jooksis otsima.
III. Looduse ilmumised
40. Kasukas selga.
O. Nõu Karjast.
Korra küsinud Kärla mees teise käest: "Kudas sa nii palava ilmaga võid tööd teha? Ma ei või viluski seista!"
Teine vasta: "Pane kasukas selga, siis päikse palavus ei pease läbi! Eks sa tea, et talvel kange külmaga kasukas ei lase külma keha kallale tungida. Nii lugu ka suvel!"
Esimene tänama: "Tänu, vennas, hea õpetuse eest. Küll nüüd kõva või teen!"
41. Meie külale ja Sookülale.
J. Sirdnak Narvast.
Isurlane olnud Narva turul. Pilv läinud üle linna.
Isurlane ütlema: "Piaks Jumal andma vihma meie külale ja Sookülale!"
Kuuljad küsima: "Miks siis just neile küladele?"
Isurlane vasta: "Noh, eks meie külas ela mina ja Sookülas minu väimees!"
42. Sõi ära.
O. Legen Rõugest.
Haanja naine teinud soo ääres kaks nädalat heinu. Vihmased ilmad ei lasknud heinu kuivada.
Korra olnud natuke kuiv ilm.
Naine ruttu heinu üles panema. Korraga aga vihm taga. Paari sao osa jäänud vihma kätte.
Naine aga laotanud kõik kokku pandud saod laiale, murdnud ka reha katki ja ütelnud aga: "Võta, söö nad ära, siis ehk jääb su süda rahule!"
43. Saja, vihm.
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlane teinud heinamaal heinu. Heinad kuivanud just päikese paistel, kui korraga vihma sadama hakanud.
Hiidlane sõnuma: "Saja, saja vihm! Küll sa saad siis näha, mis ma talvel hoostele ette annan, kui sa ei lase heina kuivada!"
44. Miks lund sajab.
J. Nau Karjast.
Korra küsinud Võhma Reedik hiidlase käest: "Mikspärast sajab lund."
Hiidlane vasta: "Et soola saaksime!"
Reedik küsima: "Kas te siis lumest soola teete?"
Hiidlane kohe: "Noh, kudas siis!"
Reedik uuesti küsima: "Kudas te siis lumest soola teete."
Hiidlane seletama: "Paneme lund ahjupealse täis ja siis kütame tua nii palavaks, et lumi ära kuivab. Sool valmis!"
Reedik arvama: "Jah, miks ta muidu nii palju soola müüa saab ja me peame kõik ostma! Ma hakkan ka soola tegema!"
Läinud koju, ajanud tua lund täis. Mõtelnud ise: teen soola hästi rohkesti, et mitmeks aastaks saab!
Kütnud hoolega ahju. Aga mida enam kütnud, seda enam lumi sulanud. Tuba vett täis, aga soola raasugi!
Reedik viimaks arvama: Mina seda tööd ei mõista. Las jääb hiidlaste hooleks!
45. Külm võtab ära.
J. Kurgan Kurnalt.
Noor hiidlane hakanud peremeheks. Mehel polnud aga keldrit. Naene annud nõuu keldrit ehitada.
Mees vasta: "Pole tarvis! Aidad, laudad head küll!"
Tulnud sügise.
Karduhvlid pandud aita. Ennä, külm võtnud karduhvlid aidas ära.
Peremees vaatama, kudas külm ometi karduhvlite kallale saanud. Leidnud, et perenaene õhtul õue värava lahti unustanud. Arvanud: sealt vist külm õue tuli ja karduhvlid ära võttis.
Hiidlane perenaist siunama: "Küll ma sulle teise aasta näitan! Panen karduhvlid tuppa. Katsu siis tua uks lahti jätta; külm võtab su enese ka ära!"
46. Helsingi piibu täis tubakat.
D. Pruhl Metsikust.
Rannamees käinud talvel hobusega