Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autoridЧитать онлайн книгу.
kuid kelle viibimine riigis hiljem seadustati ebaseaduslikele sisenejatele antud üldise amnestiaga. Ta on olnud Ühendkuningriigi sikhide kogukonnas poliitiliselt aktiivne ning mänginud olulist rolli rahvusvahelise sikhide noorteföderatsiooni asutamise ja selle tegevuse korraldamise juures. Ta arreteeriti süüdistatuna vandenõus India peaministrile atentaadi korraldamiseks, kuid süüdimõistvat otsust ei tehtud. Hiljem on tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus kallaletungis ja kakluses osalemise tõttu, kuid apellatsioonikohus tühistas selle otsuse. Tema poliitilise tegevuse ja tema suhtes algatatud kriminaaluurimise tõttu tehti korraldus tema riigist väljasaatmiseks ning ta vahistati kuni Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse tegemiseni.
Kaebuse sisu. Kaebuse esitaja väitis, et tema väljasaatmine Indiasse tähendaks reaalset piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise ohtu, mis oleks vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 3. Samuti väitis ta, et on rikutud tema õigust isikuvabadusele, mis on tagatud artikliga 5.
Kohtu otsus. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et on rikutud artiklit 5, artikli 5 lõiget 4 ja artiklit 13, aga mitte artikli 5 lõiget 1.
Põhjendus. Artikkel 3 sisaldab tagatist, mille kehtivus väljasaatmisjuhtumite puhul on absoluutne. Seega ei saa Ühendkuningriik tugineda kaebuse esitaja väljasaatmisel riikliku julgeoleku argumendile. Indiasse väljasaatmise korral ähvardaks kaebuse esitajat reaalne piinamisoht. Artikli 5 lõike 1 rikkumist ei tuvastatud, kuna otsus oli suure kaaluga ja seda ei saanud teha kiirustades. Riikliku julgeoleku kaalutlused ei vabasta riigi ametiasutusi kohtulikust kontrollist, mistõttu Inglismaa kohtutes toimunud menetlus ei vastanud artikli 5 lõike 4 nõuetele.
http://www.hrcr.org/safrica/citizenship/Chahal.html
Vaheta prille
Ma tean, et ma ei võta asju nii, nagu need on. Ma suhtun kõigesse nii, nagu ma ise olen.
Teemad
• Vaesus
• Puuded ja puudehalvustamine
• Ränne
Raskusaste Tase 2
Rühma suurus Piiramatu
Aeg 90 minutit
Ülevaade See on väga lihtne vabas õhus sooritatav harjutus, kus osalejad käivad ringi ja vaatlevad ümbruskonda läbi kellegi teise silmade.
Seotud õigused Kõik
Eesmärgid
• Suurendada teadlikkust ühiskonnas esinevad ebavõrdsusest
• Arendada vaatlemisoskust ja kujutlusvõimet
• Tugevdada solidaarsust ja motivatsiooni õigluse nimel töötamiseks
Materjalid osalejale üks või mõned kogu rühma peale
• Prillid: vanad prillid kasutatud asjade poest või kirbuturult või lihtsalt prilliraamid
• Suured paberilehed ja pliiatsid
• Vanad ajakirjad, postkaardid, kollaažimaterjal, liim
• Kleeplint piltide ülespanekuks
• Digitaalkaamera või kaameraga mobiiltelefon; ideaaljuhul igale
• Arvuti ja printer
Juhised
1. Nimetage rühmas ajurünnaku korras inimesi, kes on ühiskonnas ebasoodsamas olukorras või tõrjutud, näiteks puudega inimesed ja kodutud.
2. Paluge igal osalejal valida välja üks selline isikute kategooria, mis neid rohkem huvitab, ning selgitage, et nende ülesanne on minna välja ja vaadelda ümbruskonda sellise inimese silmade läbi.
3. Rõhutage, et eesmärk ei ole rolli mängida, vaid lihtsalt kujutleda, kuidas näeks välja elu selle inimesena. Mis tunne oleks olla tema nahas? Näiteks kas nad saavad käia kõigis avalikes hoonetes? Kust nad leiba ostaksid (kui neil oleks selleks raha)? Kus nad elaksid?
4. Kui teil on kasutada prille, siis jagage need välja. Öelge osalejatele, et ümbruskonnas ringi käies peaksid nad nähtu dokumenteerimiseks tegema digikaamera või mobiiltelefoniga pilte. Leppige kokku aeg, millal kõik peavad tagasi jõudma.
5. Kui kõik on tagasi, paluge igal osalejal tõsta fotod arvutisse ning valida välja 2–4 pilti, mille võiks välja printida, suurele paberile paigutada ja seinale välja panna. Fotod peaksid olema ilma pildiallkirjata.
6. Kui kõik fotod on välja pandud, paluge kõigil ära arvata, millise tõrjutud ühiskonnagrupi probleeme igal pildil kujutatakse. Seejärel paluge osalejatel üksteise järel oma pilte tutvustada ja selgitada, miks neid huvitavad just valitud grupi liikmete probleemid.
Analüüs ja hindamine
Alustuseks vaadake näitust ning siis küsige igalt osalejalt, mida nad kogesid ja nägid.
• Mis juhtus? Kas harjutus meeldis? Mille poolest? Miks mitte?
• Mis oli kõige üllatavam asi, mille te avastasite?
• Miks te valisite pildistamiseks just selle näite?
• Millised ettekujutused või stereotüübid teil olid valitud isikute kategooria kohta? Kuidas need mõjutasid seda, mida te harjutuse käigus tegite ja mida „otsustasite näha”?
• Kas harjutus aitas teil kuidagi tõrjutud isikuid paremini mõista? Kui jah, siis kuidas? Kui ei, siis miks mitte?
• Mida te enda kohta õppisite?
Minge edasi mõnede üldisemate küsimuste aruteluga.
• „Ma tean, et ma ei võta asju nii, nagu need on. Ma suhtun kõigesse nii, nagu ma ise olen.” Kuidas mõjutavad meie stereotüübid ja tõekspidamised seda, kuidas me ümbritsevat maailma näeme?
• Kust me saame teavet ebasoodsamas olukorras olevate ja tõrjutud inimeste kohta?
• Kui ohtlik on eeldada midagi mõne inimese kohta tema grupikuuluvuse põhjal?
• Kui ohtlik on teha üldistusi inimeste grupi kohta ainult ühe või kahe näite põhjal?
• Millised inimõigused kaitsevad otseselt neid ebasoodsamas olukorras olevaid või tõrjutud inimesi, kelle osalejad välja valisid?
• Mil moel nende inimeste õigusi kõige sagedamini rikutakse?
• Kui lihtne neil on oma õigusi teostada?
• Kes peaks vastutama selle eest, et nende õigusi ei rikuta või et neil on võimalik oma õigusi teostada?
Nõuandeid korraldajale
Harjutust saab kasutada sissejuhatava harjutuse või põhiharjutusena. Näiteks koolituspäeval võimaldab see inimestel vahepeal puhata ja värsket õhku hingata või siis saab selle kavandada täiendava tegevusena osalejate vabal ajal.
Juhistes soovitatakse, et iga osaleja töötaks iseseisvalt, kuid harjutuse võib läbi viia ka väikestes rühmades. Sellised korralduslikud valikud sõltuvad eelkõige praktilistest kaalutlustest, nagu rühma suurus ja olemasolevate kaamerate arv. Arvestage, et osalejatel kulub oma piltide tutvustamiseks aega ning seega tuleks igaühe näidatavate piltide arvu piirata vastavalt rühma suurusele.
Ühiskonnas ebasoodsamas olukorras olevad isikud on muu hulgas näiteks väikelastega üksikemad, pensionärid, immigrandid, ratastoolis isikud ning HIV/AIDSi põdevad inimesed. Tõrjutud inimrühmad on näiteks kodutud, illegaalsed immigrandid, kirjaoskamatud inimesed ja romad. Selliste rühmade liikmetel on ühiskonnas vähem võimalusi
Tsitaadi autor on Laurel Lee, kellel diagnoositi 29-aastasena vähk. Vastupidiselt arstide prognoosile elas ta veel kakskümmend aastat, kasvatas üles kolm last, reisis ja kirjutas. Ta keeldus võtmast asju sellisena, nagu need olid, ja see andis talle inspiratsiooni. Mõnel muul juhul võiks selline käitumine olla rumal.