Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autoridЧитать онлайн книгу.
vahetada. Öelge neile, et hinnanguliselt tapeti holokausti ajal 75–80 protsenti Euroopa romadest ning mõnes riigis ulatus see osakaal lausa 90 protsendini. Võite paluda neil ette kujutada, mida tähendaks oma rahvast või rühmast 90 % inimeste kaotus: 20-liikmelisest rühmast jääks alles ainult 2.
Äärmiselt soovitav on kaasata planeerimise etapil ka mõni romade kogukonna esindaja. Igal juhul peaksite nende käest küsima, kas rühma kavandatud tegevus võetaks hästi vastu. Teine võimalus on võtta ühendust mõne kohaliku organisatsiooniga, kes romadega töötab või neid toetab.
Kui teil napib aega või kui osalejatel on raske kavandamise käigus kõiki asjaolusid ette planeerida, võite kasutada 3. peatükis näidisena esitatud voogskeemi.
Variandid
Üks ilmne võimalus on kasutada romade asemel mõnda muud holokaustis kannatanud inimrühma. Selle kohta annab hindamatut teavet holokausti mälestuspäeva fondi veebisait www.hmd.org.uk. See sisaldab muu hulgas ka koolidele mõeldud materjale kõigi natside poolt taga kiusatud rühmade kohta, sh juudid, geid, puudega inimesed, romad ja sintid, mustanahalised ja segarassist eurooplased, Jehoova tunnistajad, poolakad ja teised slaavlased, kommunistid, sotsialistid ja ametiühinguliikmed. Veebisait sisaldab teavet ka hilisemate genotsiidide kohta Kambodžas, Bosnias ja Hertsegoviinas, Rwandas ja Darfuris/Sudaanis.
Teine võimalus on uurida lähemalt mõnda sotsiaalset või rahvusrühma, kelle probleeme pidevalt ignoreeritakse.
Soovitusi jätkutegevusteks
Kui osalejad sooviksid vaadelda kodukanti mõne ebasoodsamas olukorras oleva või tõrjutud inimese silmade läbi, viige läbi harjutus „Vaheta prille” (lk 126).
Kui aga rühmale meeldivad rollimängud ning neid huvitavad vägivallategude põhjused, võite kaaluda harjutust „Kiviga viskamine” (lk 299).
Lisateave
„Dosta” on romakeelne sõna, mis tähendab „aitab”, ning sama nime kannab mitteromade ja romade lähendamiseks korraldatud kampaania. Selle kohta leiate rohkem teavet aadressil http://dosta.org. Internetiühenduse võimaluse korral võib olla kasulik, kui osalejad saavad natuke aega selle saidiga tutvuda. Uurimistöö tegemiseks saab kasutada ka teisi saite, mis sisaldavad teavet holokausti kohta: http://isurvived.org; http://www.preventgenocide.org.
Euroopa romade teabebüroo jagab regulaarselt teavet
Euroopa romasid puudutavate probleemide kohta, http://www.erionet.org.
Euroopa romade õiguste keskus on avalikes huvides tegutsev õigusorganisatsioon, mis võitleb romadevastase rassismi ja romade inimõiguste rikkumise vastu, http://www.errc.org.
Holokaustialase haridusega tegeleb ka näiteks Saksamaa mälestamise, vastutuse ja tuleviku sihtasutus (EVZ), www.stiftung-evz.de. Selle tegevusalade hulka kuulub ajaloo kriitiline uurimine, inimõiguste nimel töötamine ning natsionaalsotsialismi ohvrite abistamine. Sihtasutuse veebisaidil saate lugeda publikatsiooni inimõiguste ja ajaloo teemade käsitlemisest hariduses.
Teine holokaustialase haridusega tegelev organisatsioon on Anne Franki fond (AFF), www.annefrank.ch. AFFi eesmärk on edendada heategevust, osaleda Anne Franki vaimus ühiskonna- ja kultuurielus, parandada mõistmist religioonide vahel, võidelda rahvastevahelise rahu eest ning soodustada noorte rahvusvahelisi kontakte. Fond viib läbi projekte kõikjal maailmas, näiteks India dalitite hulgas ning Peruu mahajäetud slummides ja maakohtades elavate perede ja laste seas.
Jaotusmaterjal
X-ide tagakiusamise ajaloo lühikokkuvõte
Ian Hancocki koostatud romade holokausti lühikronoloogia redigeeritud versioon.
Täisversioon on saadaval aadressil http://www.osi.hu/rpp/holocaust.html.
Sõnade joonistamine
Ka mittekunstnikel on õigused!
Teemad
• Üldised inimõigused
Raskusaste Tase 1
Rühma suurus 8+ (väikestes rühmades 4–5)
Aeg 45 minutit
Ülevaade Loova joonistamise meeskonnamäng, milles tuleb kujutada inimõigus- tega seotud sõnu.
Seotud õigused
• Õigus mõtte-, arvamus- ja sõnavabadusele
• Mõttevabadus
• Võrdne inimväärikus ja võrdsed õigused
Eesmärgid
• Suurendada teadmisi inimõiguste ülddeklaratsioonist
• Arendada suhtlemise ja loova mõtlemise oskust
• Kasvatada solidaarsust ja erinevuste austamist
Materjalid
• Seinal näidatav tabel inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklitega
• Suur paberileht või märkmetahvel ja marker punktide üleskirjutamiseks
• Paberilehed (A4) ja pliiatsid rühmale joonistamiseks, üks leht iga võistkonna kohta igaks vooruks
• Kleeplint või stendinõelad joonistuste ülespanekuks
Ettevalmistus lühiversioon ja kopeerige suurele paberilehele.
• Võtke aluseks lk 600 esitatud inimõiguste ülddeklaratsiooni
• Koostage enda jaoks õigustest kontrollnimekiri.
Juhised
1. Paluge osalejatel moodustada 4–5-liikmelised väikesed rühmad ning valida oma rühmale/võistkonnale nimi.
2. Selgitage, et selles harjutuses võistlevad võistkonnad üksteisega. Te annate iga võistkonna ühele liikmele joonistamiseks ühe inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli. Võistkonna ülejäänud liikmed peavad ära arvama, millise õigusega on tegemist. Võistkond, kes esimesena ära arvab, saab punkti. Võidab see võistkond, kes on lõpuks kogunud kõige rohkem punkte.
3. Paluge võistkondadel varuda valmis paberilehed ja pliiats ning leida ruumis istumiskoht. Võistkonnad peaksid istuma hajutatult, et nad ei kuuleks üksteise juttu.
4. Kutsuge igast võistkonnast üks liige enda juurde. Öelge neile mõne oma nimekirjas oleva õiguse nimetus, näiteks „piinamise keeld”.
5. Paluge neil oma rühmade juurde tagasi minna ning joonistada pilt, mis vastaks sellele õigusele. Samal ajal peavad võistkonnakaaslased proovima ära arvata, millist õigust kujutatakse. Lubatud on joonistada ainult pilte; numbreid ja sõnu ei tohi kasutada. Joonistaja ei tohi rääkida, välja arvatud selleks, et kinnitada õige vastuse andmist.
6. Ülejäänud võistkond võib ainult teha oma pakkumisi, aga nad ei tohi midagi küsida.
7. Pärast vooru lõppu paluge joonistajatel kirjutada oma pildile vastava õiguse nimetus, olenemata sellest, kas nad jõudsid joonistamisega lõpule või mitte, ja panna paber kõrvale.
8. Viige läbi teine voor: kutsuge joonistajateks uued inimesed ja andke neile ette mõni muu õigus. Tehke läbi 7–8 vooru. Igas voorus peaks joonistajaks olema uus inimene. Püüdke tagada, et igaüks saaks vähemalt ühe korra joonistada.
9. Lõpuks paluge rühmadel oma pildid üles riputada, et eri õiguste erinevaid tõlgendusi ja kujutamisviise