Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat.2012. a. täielikult läbi vaadatud ja muudetud redaktsioon. Grupi autoridЧитать онлайн книгу.
target="_blank" rel="nofollow" href="#i000026720000.jpg"/>
Analüüs ja hindamine
Teemade läbiarutamiseks on kõigil juba olnud piisavalt võimalusi, seega tuleks nüüd analüüsida mängu ennast ja seda, mida osalejad õppisid.
• Kas mälumäng meeldis osalejatele?
• Kas see oli hea meetod hariduse teemadel arutelu algatamiseks?
• Kuidas õnnestusid arutelud väikestes rühmades? Kas kõik said piisavalt osaleda?
• Kas probleeme on liiga palju? Kas on üldse võimalik tagada haridust kõigile inimestele?
• Miks on haridus teie arvates valitud üheks aastatuhande arengueesmärgiks?
• Millised on põhilised probleemid, mis ei lase inimestel teostada oma õigust haridusele meie riigis, kogukonnas või koolis?
• Mida saad sina ise, teie rühm või kogukond ära teha selleks, et haridus oleks meie riigis ja/või arenguriikides kõigile kättesaadav?
• Kas võib tekkida oht, et õigus saada inimõigustealast haridust jääb tahaplaanile, kuna rohkem rõhutatakse vajadust õpetada kirjaoskust? Kui see nii on, siis mida saaks selle vastu ette võtta?
Nõuandeid korraldajatele
Selle meetodi eesmärk on muuta arutelu aluseks oleva teabega tutvumine lõbusamaks ja mängulisemaks.
Selle harjutuse korraldamine on suhteliselt lihtne. Lugege enne harjutuse läbiviimist kindlasti läbi kõik kaardid. Jätke meelde, millised kaardid omavahel paarid moodustavad, et saaksite mängu ajal osalejaid juhendada ja kontrollida mängijate valitud paaride õigsust. Mängureegleid selgitades võite näitlikustamiseks osalejatele näidata, milline näeb välja üks kaardipaar. Juhtige tähelepanu kaardil oleva infoteksti ja küsimuse erinevusele.
Võite öelda osalejatele, et selle mängu nimi on „Memory” (Mälu), sest paaride moodustamiseks peavad mängijad meelde jätma, kus mingi kaart täpselt asus.
Teises osas võite anda ühe teema arutamiseks ka kahele eri rühmale. Tõenäoliselt tekib sel moel klassis rohkem ideid. See eeldab, et rühmad räägivad omavahel läbi, millise teema nad arutamiseks valivad.
Kaartide paljundamise käigus võiks neid ühtlasi suurendada, et neid oleks lihtsam lugeda. Kui kleebite paljundatud lehed paksule paberile või papile, muudab see kaardid vastupidavamaks ja paremini käsitsetavaks.
Pange tähele, et kolmandikul kaartidel on kirjas väited, mis seostuvad 2000. aasta aprillis Senegalis Dakaris toimunud Maailma Haridusfoorumil kindlaksmääratud eesmärkidega. Ülejäänud käsitletakse puudutatakse inimõiguste ja hariduse seoseid või probleeme, mis tuleb lahendada, et hea haridus muutuks kõigile kättesaadavaks.
Variandid
Kui 2. osa läbiviimiseks ei ole piisavalt aega, võite kasutada selle asemel harjutuse „Üks minut” (lk 199) juures kirjeldatud meetodit. Paluge igal osalejal valida mõnelt enda käes olevalt kaardilt teema ning rääkida sellest ühe minuti jooksul ilma kõhklemata ja ennast kordamata. See on hea variant ka siis, kui teile tundub, et osalejate avaliku kõnelemise oskus vajaks täiustamist.
Teises osas võite natuke aega säästa sellega, et valmistate ette suurelt paljundatud pildikaardid, millele on kirjutatud vastavad teemapealkirjad. Sel juhul ei pea te neid enam märkmetahvlile kirjutama, vaid saate lihtsalt suured kaardid üles riputada. See säästab aega ja näeb kena välja.
Soovitusi jätkutegevusteks
Mitmete mälumängust läbi käinud teemadega saab edasi tegeleda teistes harjutustes. Näiteks kui tahate võrrelda haridusele ja sotsiaaltööle kulutatavaid eelarvevahendeid sõjaväekulutustega, võite läbi viia harjutuse „Kui palju raha me vajame” (lk 189). Lapstööjõu ja hariduse vähese kättesaadavuse teemasid saab lahata harjutuses „Ashique’i lugu” (lk 100).
Ideid tegutsemiseks
Mälukaartidel on kirjas arvukalt probleeme, mis takistavad projekti Haridus Kõigile eesmärkide saavutamist. Rühm võib nende seast välja valida ühe kindla probleemi, mille kohta uurimistööd teha, et leida ideid lahendusteks ja konkreetseid tegutsemisvõimalusi. Täpsemaid juhiseid selle kohta leiate tegutsemist käsitlevast 3. peatükist.
Üks võimalus on kirjutada kirju parlamendisaadikutele, et küsida, mida meie riik teeb Maailma Haridusfoorumil püstitatud eesmärkide saavutamiseks.
Lisateave
Õigus haridusele on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 26. Ent kuigi riigid on üldiselt nõus ja valmis pakkuma tasuta algharidust kõigile, on tegelik olukord siiski selline, et tasuta haridus on kättesaadav üksnes väiksemale osale inimestest.
Liikumise Haridus Kõigile eesmärk sõnastati 1990. aastal Tais Jomtienis toimunud maailmakonverentsil „Haridus kõigile”. Seejärel korraldas rahvusvaheline üldsus 2000. aastal Senegalis Dakaris Maailma Haridusfoorumi, et hinnata alghariduse tagamisel tehtud edusamme ning anda liikumisele Haridus Kõigile uut hoogu. Foorumil võtsid 164 riigist pärit ligi 1100 osalejat vastu Dakari tegevusraamistiku, püstitades eesmärgi tagada kvaliteetne algharidus kõigile 2015. aastaks. UNESCO ülesandeks jäi kõigi rahvusvaheliste osapoolte tegevust üldiselt koordineerida ning projekti pidevalt tagant tõugata.
Foorumil osalenud tunnistasid, et eri riikide probleemid on erinevad. Näiteks mõnes riigis napib ressursse, samas kui teisal puudub vajalik poliitiline tahe. Üks kohtumise tulemusi oli järeldus, et liikumise Haridus Kõigile eesmärkide saavutamiseks tuleb riikides luua laiapõhjalised partnerlussuhted, mida toetab koostöö regionaalsete ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Foorumil rõhutati hariduse põhimõttelist tähtsust säästva arengu, rahu, ühiskonnaelus osalemise ja tugeva majanduse saavutamiseks 21. sajandil. Üks Maailma Haridusfoorumi kiiduväärt tulemusi oli see, et püstitati konkreetsed eesmärgid ja tähtajad ning kirjeldati meetmeid, mida tuleb eri tasanditel rakendada, et muuta haridus kõigile kättesaadavaks. Eesmärkide tegelik saavutamine ja meetmete elluviimine aga sõltub juba sellest, kas kõik ühiskonnaliikmed on teadlikud puuduliku hariduse problemaatikast ja võitlevad kõigile inimestele hariduse tagamise nimel.
Allikas
UNESCO Education for All: World Education Forum Final Report, 2000.
Maailma Haridusfoorum langes kokku aastatuhande arengueesmärkide vastuvõtmisega. Aastatuhande arengueesmärkides on kajastatud ainult kaks Dakaris kokku lepitud eesmärki. Need puudutavad alghariduse tagamist kõigile lastele 2015. aastaks ja soolist võrdõiguslikkust. Kaks aastat pärast foorumit loodi tegevuste kiirendamiseks rahastamismehhanism Fast Track Initiative (Kiirendatud algatus), mis pidi toetama kahe haridusega seotud aastatuhande arengueesmärgi saavutamist ning milles rõhutatakse algharidustaseme lõpetamist, mitte lihtsalt selle kättesaadavust.
Seega aitab liikumine Haridus Kõigile kaasa ka kaheksa aastatuhande arengueesmärgi saavutamisele. Lisateavet liikumise Haridus Kõigile ja aastatuhande arengueesmärkide seostest võite leida aadressil www.norrag.org.
Täiendavat lugemismaterjali on avaldatud järgmistel saitidel:
– liikumise Haridus Kõigile ülemaailmne seirearuanne, www.unesco.org/en/efareport;
– ülemaailmne hariduskampaania, www.campaignforeducation.org;
– projekt „The Right to Education” (õigus haridusele), www.right-to-education.org