Kõlu kuld 2. Erkki KõluЧитать онлайн книгу.
„Ja suled pole veel tagasi kasvanud?”
„On küll, aga lihtsalt nii lahe on vaadata, kuidas ta ühe tiivaga kana paigal hoiab ja teisega pükse alla laseb.”
☺
Lihavõttepühade ajal värvivad lapsed talu tagahoovis mune: kollaseks, roheliseks, siniseks … Munade juurde astub kukk, silmitseb neid tükk aega ja pomiseb siis süngelt:
„Ikkagi tuleb paabulinnul nägu üles lüüa!”
☺
Farmer ostab turult kanu ja saadab poja neid koju viima. Läbi küla minnes pillab poiss kasti kogemata maha, kaas tuleb küljest ja kanad jooksevad laiali. Poiss otsib hoolikalt läbi kogu ümbruskonna ja pistab tabatud kanad kasti tagasi. Lootes, et on kõik üles leidnud, läheb ta vastumeelselt koju, kartes halvemat.
„Paps, kanad pääsesid lahti,” tunnistab ta kurvalt üles, „aga mu õnnestus kõik kaksteist siiski üles leida.”
„Tubli poiss!” kiidab isa. „Turult hakkasid sa tulema ainult seitsmega.”
☺
Kukk jookseb sepa juurde:
„Sepp, sepp, valmista mu peremehele kähku vikatitera. Peremees niidab siis heina ja annab selle lehmale, lehm annab piima, perenaine kirnub piimast võid, mina aga määrin sulavõiga kurku ja hakkan kõigist küla kukkedest kõige paremini kirema!”
„Vikatitera võin ma muidugi teha,” lausub sepp, „aga miks sa minult lihtsalt õli ei palu?”
„Kuidas?! Rikkuda ära nii kaval skeem?!”
☺
Talunik otsustab hakata kanu kasvatama. Ta ostab 500 tibu ja kaevab nad oma aias maasse. Tulemus: kõik tibud surevad. Mees tellib veel 500 tibu ja kaevab nad seekord pea alaspidi maasse, kuid tibud surevad ikkagi ära.
Talumees saadab meili maaülikooli linnukasvatusosakonda, kirjeldab üksikasjalikult oma probleemi ja palub nõuannet. Mõne nädala pärast tuleb ülikoolist vastus:
„Palun saatke mullaproov.”
☺
Kirikuõpetaja näeb kurbusega, et jumalateenistusele on tulnud ainult üks talumees.
„Mis te arvate, kas mul on mõtet ainult ühele inimesele jutlust pidada?” küsib ta talunikult.
„Kui ma oma kanadele ämbriga süüa viin ja sööma tuleb ainult üks, siis ei jäta ma teda ometi toiduta,” vastab mees.
Sellest lihtsast analoogiast liigutatud õpetaja läheb kantslisse ning peab ülipika ja emotsionaalse jutluse.
„Kuidas teile teenistus meeldis?” küsib ta hiljem talumehelt.
„Kui sööma tuleb ainult üks kana,” vastab talunik ärritatult, „siis ei anna ma talle kunagi kogu ämbritäit!”
☺
USA-s on keelatud omavoliliselt närilisi mürgitada. Farmer läheb ametiasutusse loa järele:
„Suslikud pistsid kogu mu saagi kinni ja sõid ennast sellest paksuks. Lubage mul nad ära mürgitada.”
„Ei, kõigepealt peab ekspert teile tehtud kahju üle vaatama.”
Farmer sõidab koos eksperdiga farmi poole tagasi, kui viimane äkki sõrmega osutab:
„Kas sul püss on? Sinu põllul on karu!”
„Ma ju rääkisin teile, et suslikud sõid end mu saagist paksuks!”
☺
USA uimastivastase võitluse agentuuri (DEA) agent külastab ühte farmerit ja nõuab õigust tema põllud üle vaadata.
„Muidugi,” vastab farmer. „Ainult sellele põllule seal,” näitab käega, „ärge mingil juhul minge.”
„Kuulge, minu selja taga on föderaalvalitsuse võim!” ajab agent end puhevile. „Kas näete seda kuramuse märki? See märk annab mulle õiguse minna sinna, kuhu tahan! Ka eramaale! Ilma igasuguste küsimuste või takistusteta! Kas on selge?”
„Okei, teil on täielik õigus minna, kuhu iganes tahate.”
Viie minuti pärast näeb farmer, kuidas agent ummisjalu tema poole tormab, kannul hiiglasuur ja tulivihane pull. Farmer viskab tööriistad maha, seab käed suu ette ja karjub agendile täiest kõrist:
„Näita talle oma kuramuse märki!”
☺
Välismaalane sõidab ühte Eesti külla. Seal näeb ta vanamemme, kes oma aiast hanesid välja ajab, karjudes: „Kaduge minema, räpased koerad!”
Kui see on ära tõlgitud, pöördub välismaalane tõlgi vahendusel memme poole:
„Proua, kas need on haned?”
„Muidugist haned, ise ei näe vä?”
„Aga miks te neid koerteks nimetate?”
„Sest need sead kiskusid mul pooled taimed välja!”
☺
Ametnik loendab põllumajandusloomi.
„Mitu looma teil on?”
„Lehm ja kaks puhkusel lammast,” vastab talunik.
„Mis mõttes?”
„Selles mõttes, et mu naine sõitis koos ämmaga Egiptusesse.”
☺
Florida farmer läheb pirne korjama, ämber käes. Tiigist möödudes märkab ta seal kahte neiut. Farmerit nähes lähevad neiud kähku kaelani vette ja hüüavad:
„Ärge sundige meid välja tulema, me oleme paljad!”
„Ärge muretsege, ei sunni,” vastab farmer ja paneb ämbri maha. „Ma tulin ainult oma alligaatoreid söötma.”
☺
Ühte Tai külla sõidab Ameerika ärimees ja lubab kohalikele iga püütud makaagi eest 10 baati. Külaelanikud tormavad makaake püüdma, nii et nende hulk ümbruskonnas oluliselt väheneb. Ärimees tõstab makaagi hinna 20 baatini. Elanikud püüavad veel pisut ahve, päris viimased ostab ärimees juba 25 baati eest. Ta kinnitab elanikele, et on nõus maksma ka 50 baati, kuid peab ise mõneks ajaks äriasjus kodumaale sõitma. Ahvipüüdmisettevõtet jääb juhtima tema tailasest asetäitja, kes teeb külaelanikele huvitava pakkumise: ostku nood makaagid 35 baati eest tagasi, pärast aga müügu bossile 50 baati eest. Rahvas panebki rahad kokku ja ostab kõik makaagid tagasi, 35 baati tükk. Järgmisel päeval on aga ka asetäitja kadunud, külarahvas oma rahast ilma, kuid makaagid taas nende juures.
☺
Söevedaja jõuab külla ja karjub vankrist:
„Inimesed! Ma tõin teile sütt!”
Äraaetud ja üleni vahus hobune lõõtsutab:
„Ah nii, raisk, sina tõid?!”
☺
Mees istub oma talu õuel ja loeb:
„Armastab, ei armasta. Armastab, ei armasta. Armastab,