Eesti rahvanali. Matthias Johann EisenЧитать онлайн книгу.
endistel aastatel oli nii palju surnuid, et iga päev kella sai lüüa. Tänavu aga tuleb nädali kohta üks surnu. Seda viisi jää kas nälga!"
19. Miks inimene vanaduses lühemaks läheb.
O. Hintzenberg Tapalt.
Korra arvanud eided isekeskis, miks inimene vanaduses lühemaks läheb.
Pika arvamise järele ütelnud üks eit: "Mis ime see siis nõnda on! Täid söövad pealt, jalad kuluvad alt! Miks inimene sedaviisi lühemaks ei lähe!"
20. Hiidlase hobuse vanadus.
J. Lepa Pärilt.
Hiidlane tahtnud laadalt hoost osta. Küsinud teiste käest, kudas hobuse vanadust ära tunda.
Teised vastanud, et hammastest võib hobuse vanust ära tunda.
Laadal tahtnud üht hoost osta. Vaadanud hambaid. Lugenud: hobusel 32 hammast.
Hiidlane kohe ütlema: "Ei ma seda osta, see on väga vana, ju 32 aastane!"
Ütelnud ja läinud oma teed.
II. Maailm ja avarus
21. Maailma ots.
Eisen Vigalast.
Kihnlane tulnud esimest korda suurele maale. Läinud teine, poole Pärnu kala müüma.
Ütelnud ise: "Küll on see maailm suur ja lai! Teine pool Pärnu linna on veel külasid ja peresid! Ei tulegi veel maailma otsa kätte!"
22. Kus on maailma keskpaik.
J. Ratas V. Lõevest.
Saarlased läksivad suurele maale tööle.
Muhumaale jõudes küsinud üks teiselt: "Sa, Jaen, oled va' tark mees. Kas sa tead, kus maailma keskpaik on?"
Teine vasta: "Kulla Jaagup! kust ma seda tean!"
Esimene jälle: "Kas tahad, ma näitan?"
Jaagup võtnud vaia kätte, Jaan läinud järele.
Küla põllul löönud Jaagup vaia maha ja ütelnud: "Siin ta on. Kui ei usu, hakka siit vaia juurest mõõtma: igale poole on ühe palju maad! Mõõda ära! Kui valetanud olen, ostan poole toopi karjajaaku."
23. Kas on veel Vene riik.
J. Ratas V. Lõevest.
Kaarma mehe poeg läinud suurele maale. Isa läinud poega Orisaarde viima.
Orisaarde jõudes olnud isa pikast teest juba üsna tüdinenud.
Käega üle väina Muhumaa poole näidates ütelnud ise: "Näe, seal teine pool merd paistab ka veel maad! Ei tea, kas see veel Vene riik piaks olema või on see juba Rootsi jagu?"
24. Hundi otsimine.
J. Kukrus Otepääst.
Setu tulnud teise mehe juurde.
Ütelnud ise: "Ma tulin abi otsima. Töllar on villari ära viinud! Lähme kinni püüdma!"
Teine küsima: ."Millal see oli?"
Setu vaata: "Üleeile!"
Mees jälle: "Siis on ammu juba hilja!"
Setu vasta: "Ei ole. Kuhu ta kuriloom peaseb: taevas ümberringi nagu kapp!"
25. Lätlase lumemäed.
A. Meltsov Kroonlinnast.
Lätlane tuli augusti kuu algusel Krasnoje Seloosse.
Sõjaväe laagrit ja telkisid nähes mees ütlema:
"Jah vaata, eks olegi põhjamaa pool, siin juba lumemäed paistavad, aga meil alles lilled õitsevad."
26. Kas Viljandimaa on Tartumaal.
J. Laarmann Kloodilt.
Rakvere tüdruk küsinud mulgi poisi käest: "Kuule, kas Viljandimaa on Tartumaal?"
Mulgi poiss vasta: "Eks na sääl üits tõise manu iki om!"
27. Mulgi pealinn.
A. Kuningas Jäärjast.
Võrulane läinud korra Villandisse. Küsinud seal kellegi käest: "Kas see see mulgi pealinn ongi?"
Mulgi süda saanud sest küsimisest täis. Mulk kohe võrulasele selga laduma.
Võrulane läinud koju!
Teised kohe küsima, kuda mulgi pealinn olnud.
Võrulane vasta: "Mis ta on? Nad ei mõista seal muud kui vahivad võrulase seljatagust ja katsuvad seda pehmemaks teha!"
28. Kus hiidlane käinud.
J. Abreldal Kuusalust.
Korra tulnud hiidlane sügisel suurelt maalt koju. Läinud varsti küla kõrtsi topsi võtma.
Teised küsima, kus mees sui otsa tööl olnud.
Hiidlane vasta: "Ma ma käisin ikka seal taga taga sagaristis, kus suur avikala oli, kus roog roog selja roog nagu pagu saag ja liha tükid kui soldati sineli jupid!"
Teised naersivad, et kõhud vabisesivad hiidlase kentsaka jutu üle.
29. Hiidlase teejuhatamine.
J. Rootslane Võnnust.
Tartlane läinud Hiiumaale. Küsinud hiidlase käest teed.
Hiidlane juhatanud: "Mine alt ua ja tagast tua, selt poolt seda ja tolt poolt toda, nende kahe vahe pealt. Kadakase kaheharulise kuuse juurest pööra äkisti mõlemat kätt! Mine nüüd!"
30. Mustvee mehe adress.
J. Neublau. Jootmalt.
Kas sinu tunneb Kükita küla Miketa Jäskat? Suur kõrge kivimaja, puu vundament, aknad vasta ust. Noo see esimene ei ole mitte tema oma maja ja need teised on kõik võerad. Sinu läheb suurest külast läbi, tuleb väike küla; sinu läheb sealt veel läbi, siis tuleb karjamaa, väike mets põõsa taga. Siis küsib karjapoisi käest. Tema juhatab sind suurde metsa ja sinu keerab seal napraava ja naleeva ja otsib ise.
31. Ei ole ühtegi versta.
J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.
Tartlased läinud linavooriga Pärnu. Mulgid tulnud sealt tagasi. Juhtunud Kikepera soo peal vastastikku kokku.
"Kui mitu versta siit Pärnu on?" küsinud minejad tulejatelt.
"Ei siin ole ühtegi versta, verstad on maanteel!" vastanud mulgid.
32. Rahateenistus.
J. Ratas V. Lõevest.
Saarlane läinud kevadel suurele maale raha teenima. Sügisel tulnud tagasi: ei enam riideid seljas, ei raha kopikat taskus, ei saapasäärigi enam peal.
Teised kodu küsima: "Kudas sa suise aja ära viitsid?"
Mees vastanud: "Käisin kõik kuuldud kohad läbi. Käisin hulga maad teinepool Petlemma ja Jerusalemma!"1
Teised küsima: "Kas olivad Petlemm ja Jerusalemm suured linnad ka?"
Mees vasta: "Küllap ennemuiste olivad, aga praegu pole seal enam muud majasid kui kumbkis üks ainus kõrts! Tahtsin sealt edasi minna maailma otsani. Läksin siis kuni Abja mõisa. Edasi ei saanud enam – Venekeel tuli vasta. Pöörsin tagasi. Käisin veel poole Tallinnamaad ja tüki Audru kihelkonda läbi. Seni jõudis sügise kätte. Ma hakkasin koju poole tulema. Suurel väinal olime kimpus. Tuul pööris otse vasta, kipper pidi kivirahnude sekka tüürima, ei tahtnud miski moodi Kuivastesse saada. Viimaks hakkasivad mehed laevast riistu merde heitma, et laeva kergitada. Minagi võtsin nua taskust, lõikasin saapa sääred pealt ja viskasin merde. Viimaks saime Kuivastesse. Raha olivad mul mõlemad taskud kuhjani täis. Tulin Kalmu põllule, heitsin natuke puhkama. Silmad läksivad aga kinni, kui kuulsin, kudas raha taskust kõlinal maa alla veeres. Mine, võta veel kinni!"
33.
Kaks kõrtsi Pärnu juures.