Paarishärjad. Mati SoonikЧитать онлайн книгу.
suhtes aeg-ajalt tagant torkis.
Algul saame Mare õe juures hakkama. Aga sinna me ju ometi ei jää! Võib-olla juba sel aastal saame korraliku korteri? Juuni veedame ilmselt Raimu juures Hiiumaal, seal tuleme kenasti toime.
Kas tühjas korteris on võimalik elada? Ent kui see on võimatu, kust saada raha asjade ostmiseks? Kas hakata kahte töökohta pidama? Mõni tuletõrjuja lõpetas ühes kohas töö ja järgmise ööpäeva rühmeldas juba uues kohas. Võib-olla on kõige õigem üle päeva pritsimehe ametit pidada? Saab pärast vahetust kodus korralikult välja puhata.
Esialgu otsustab Rein tööl käia nagu seni.
Ta tunneb ängistust, kui oma kunagise koduni jõuab. Tänavalt tulekahjus kannatada saanud maja vaadates tundub, et just tema korterist pääses punane kukk valla. Aknaavadest mustab tema eluruumi sisemus.
Rein põikab oma endise kodu õue sisse. Miks ometi inimesed aknad ja uksed vara päästmiseks lahti lõid? Nii levis tuli majas väga kiiresti. Oleks tulekahju ajal vähegi arukamalt käitutud, poleks tema korter tuleroaks langenud.
Tiiu kaotus ei mahu mitte kuidagi Reinu pähe, sest paremat armukest kui naabrinaine on raske enesele ette kujutada. Kindlasti hakkab Tiiu lahutatud mees nüüd lapsi kasvatama. Ta elavat oma ema juures. Võtab uue naise, Taavile ja Tuuvele võõrasema.
Nüüd, mil Tiiu hukkus, saab poiste isa oma plaani ellu viia. Olen kuulnud, et ta oleks juba varem lapsi kasvatanud, kui võimalus oleks avanenud. Mingi aja mäletavad poisid muidugi ema. Tasapisi tulevad uued sündmused möödanikule peale. Kui satub veel hoolitsev ja toimekas võõrasema olema, ununeb pärisema lastel juba enne täisealiseks saamist.
Võib-olla oli Tiiu minu peale vihane ja seetõttu tõigi ta oma korterisse meesterahva? Vahest jäi Tiiul sugutung minu pool rahuldamata? Sellise naise enesetunne on kindlasti väga vilets. Kui lisandub veel piltlikult öeldes hoop tagumikku, siis halveneb iseteadvus veelgi.
Asjata hakkasin Mare ootamatut saabumist kartma. Tean ju teda piisavalt palju ja varasemad kogemused on näidanud, et ta ei tule onu poolt koju varem, kui on lubanud.
Tunnen ennast Tiiu surmas süüdlasena. Arvatavasti rahuldasid Tiiu ja tema kaaslane oma sugutungi öö läbi ja seepärast magasidki nad päeval. Tiiu kasutas ära olukorra, et pojad olid isa juures. Tahtis täie rinnaga oma kuueaastastest kaksikutest lõõgastuda.
Oleksin võinud väga hästi Tiiu kaisus ööbida ja kas või sealt tööle minna. Kui oleksime öösel kas või kaks korda armurõõme maitsenud, siis ülejäänud aja oleksime rahulikult maganud. Me poleks pummeldanud ja Tiiu poleks tulekahju ajal väljapääsmatusse olukorda sattunud.
Miks ma küll suutsin ööst Tiiu seltsis loobuda, kui selle kirgesid maandavas olemuses kahtlust polnud? Väga lihtsalt. Lisaks naise enneaegse kojutuleku kartusele otsustasin, et vilets on uimase peaga kahekümne neljaks tunniks tööle minna. Aitab ühest seksist küll!
Oleks on vilets poiss ja ajaratast tagasi ei pööra, nuta või naera. Rein uurib korterit, kust tulekahju sai alguse. Selle sisustus on veelgi troostitumas olukorras kui tema korteris. Kõrbenud asjad vedelevad põrandal. Riidekapi uks on pärani lahti. Külmkapp on kuumade leekide tõttu käkru tõmbunud. Katkise moosipurgi ja hernepurkide sisu on põrandal.
Pikkamisi tõuseb Rein teisele korrusele. Kõigi kojakappide sisemus on kannatada saanud, aga korteritesse tuli ei pääsenud, kui kolm neist välja arvata. Sellele vaatamata saavad kaks korteriomanikku üle kümne tuhande krooni kindlustusraha mööbli ja muu vara veekahjustuse eest.
Rein uurib naabrinaise korterit. Nurgas on veel praegugi tules kannatada saanud riidehunnik. Kas Tiiu tõesti lootis, et hilbud ta päästavad? Miks ta küll ei riskinud läbi akna voodikaaslasele järele hüpata? Kuidas ta küll seda ei mõistnud, et surmahirm võttis talt igasuguse ellujäämislootuse?
Küllap hakkas Tiiul tule ja suitsu tõttu paha. Vägisi kedagi tegutsema panna on võimatu. Aga ise eluohtlikust kohast lahkuda ja jätta õrnem sugupool sinna surema – see teguviis mehele igatahes ei sobi!
Rein ei märka naaberkorteris mingeid tarvitamiskõlblikke väärtusi. Suures rikkuses ei elanud selle elanikud kunagi. Oot-oot! Tiiu oli talle tuhat krooni võlgu.
Vähe usutav, et ta kallikese matusele läheb. Eks see raha jääb pärja eest. Võlg oli juba üle aasta vana. Küllap oli Tiiu selle tagasimaksmisest loobunud. Pikaajalised armukesed, nagu nad olid!
Rein uurib oma veel hiljuti armsana tundunud pesa. Juba on vargad jõudnud siin tegutseda. Pärsia vaip, mis oli tahmane, on kadunud. Ka kaks kotitäit taarat, mis oli esikusse maha jäänud, on pikanäpumeeste saagiks langenud. Oleksin pidanud juba eelmisel päeval need avariipinnale viima, aga need ei tundunud sedavõrd väärtuslikud olevat, mõtleb Rein.
Selge see, et vargad vaatavad, mis on veel kasutuskõlblik, ja tassivad minema. Vaiba oli Marele pärandanud ema. Muidugi oli see veest läbi vettinud ja vägagi räpane, kuid selle oleks saanud keemilisse puhastusse viia. Poleks maksnud abikaasat uskuda, et vaibast enam asja ei saa. Algselt olevat see ligi kaks arsti kuutasu maksnud.
Ka raadio ja grammofon, mis olid tules kannatada saanud ning enam ei mänginud, on laualt kadunud. Võib-olla saab mõni tehnikahuviline neilt osasid?
Siin ei saanud ainult poisikesed tegutseda. Veest vettinud vaiba pidi tugev mees ära viima. Pealegi ei huvita see poisikesi.
Tundub, et Reinul pole siit enam midagi oma avariipinnale viia, sest mööbel on ju kasutuskõlbmatu. Vanaaegsel puhvetkapil on keegi klaasid ära kiskunud.
Hea, et kõige väärtuslikumad asjad said eile veoautoga ära viidud. Öö läbi olevat küll politseinik maja juures valvanud, kuid hommikul oli ta lahkunud. Ju siis hakkasid vargad ka kohe tegutsema.
Rein vaatab käekella, mis näitab kolmveerand kaksteist. Ta tõmbab klaasideta aknaraamid kinni. Muidugi on tal õigus maja süütajad kohtulikule vastutusele võtta, aga tal puudub selleks ettevõtlikkus. Asjaajamine on tülikas ja keeruline, ent kahjutasu kättesaamine küsitav. Ainuüksi selle täpse suuruse kindlakstegemine on väga keeruline.
Eelmisel õhtul käis kindlustusest ametnik vaatamata riiklikule pühale siin, sest ta oli kahe esimesel korrusel kindlustust omava korteriperemehe tuttav. Loomulikult tundis ta huvi vaid nende kahju suuruse hindamise vastu. Küllap olid viimased ta kohale kutsunud.
Keldrisse Rein ei pääse. Praegu on vesi seal nii kõrge, et läheks kummikuid vaja. Need on aga kõrbenud!
Oma põlenud kojakapist leiab Rein imekombel purgi aedmaasikamoosi. Näe, saab tüdrukuid rõõmustada!
Mare aga üritab juba tulekahjus kannatada saanud lasterõivaid puhtaks pesta. Paraku on neil pruun jutt peal ja sinna see ka jääb. Puuvillased ja villased asjad võetakse ehk värvida?
Mare kibeleb lapsepõlvekoju.
Kui Rein jõuab koos moosipurgiga Salme tänava avariipinnale, võtab Mare ta lastega kaasa ja kogu pere kihutab Kuldnoka tänavale.
Satsidel on õnne, sest Endla on koos pojaga kodus.
„Tere! Siin me oleme ja teisiti ei saa!” pahvatab Mare.
„Tere, tere! Sa tulid sedapuhku terve oma perega meid tervitama. Mis tuuled teid minu poole tõid?” uurib Endla.
Mare asub lapsi riidest lahti võtma.
„Meie kodu hävis tulekahjus ja nüüd oleme peavarjuta. Kuni uue korteri hankimiseni elame sinu pool.”
„Vaat, kus lugu!” imestab Endla. „Peate kohe uue korteri saama! Olete ju eriolukorras! Teid on palju ja teil pole kuskil elada!.. Kuidas maja põlema läks?”
„Joodikud pidasid lapse sünnipäeva ja pereisa otsustas maituld teha. Viskas põleva tuletiku prügikasti ja tulekahju oligi lahti,” seletab Rein. „Korteri saame üsna ruttu minu töökoha majades, sest neist rändavad mõned muulased kodumaale. Nii arvati minu töökohas. Järgmisel tööpäeval kirjutan töö juures selleks vastava avalduse, annan tuletõrjepealiku kätte ja ta lubas selle tehase ülemale viia. Minu töökohal on oma elamufond, mis läheb lähiajal linna kätte. Tehas ehitas